Ilm muutub paariks päevaks veidi jahedamaks ({{commentsTotal}})

Ilm püsib küll suvine, kuid homne ja ülehomne päev tulevad pisut jahedamad.

Saabuval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Saju tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub loodetuul 2 kuni 7, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel 7 kuni 13 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul püsib vahelduva pilvisusega ilm ja paiguti sajab hoovihma. Ida-Eestis puhub nõrk ja muutlik tuul, Lääne-Eestis aga läänekaare tuul 2 kuni 8, saartel iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 15 kraadi.

Päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub valdavalt läänekaare tuul 3 kuni 9, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 23, rannikul kohati 15 kraadi.

Reedel ja laupäeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati võib sadada hoovihma. Pühapäeval aga pilvisus tiheneb ja nii suureneb ka hoovihma ja äikse tõenäosus. Esmaspäev peaks see-eest tulema sajuta.

Kui reedel kerkib õhutemperatuur kuni 20 kraadini, siis nädalavahetusel on sooja kuni 25 kraadi ja esmaspäeval veelgi enam. Ka ööd muutuvad järk-järgult soojemaks.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: