Pühapäev tuleb suviselt soe ja päikseline ({{commentsTotal}})

Meie saame jätkuvalt nautida kuiva ja vaikset nädalavahetust – vihma- ja äikesepilvi näha ei ole.

Eelolev öö tuleb Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ning kuiv. Paiguti võib tekkida aga udu. Puhub kirde- ja idatuul 2–8, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Õhusooja on öötundidel 7–14 kraadini.

Hommikul on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Idakaare tuul on nõrk ja sooja 12–16 kraadi.

Päevgi on homme vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Puhub kirde- ja idatuul 2–8, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Sooja on 18–23, Lõuna-Eestis kuni 25 kraadi.

Sarnane ilm püsib meil ka uue nädala alguses. Taevas on võrdlemisi selge, vihmavõimalus on väike ning päevasooja on keskmiselt 24 kraadi. Lõuna-Eestis tõuseb õhutemperatuur aga tõenäoliselt 27 kraadi juurde. Kerget hoovihma võib kohati sadada alles kolmapäeval, kuid märkimisväärset sadu siiski oodata ei maksa. Õhutemperatuuri osas ka suurt midagi muutu ning termomeetri näit tõuseb pea kõikjal 20 kraadist kõrgemale. Öine õhutemperatuur jääb uuel nädalal keskmiselt 13–14 soojakraadi ringi.

Toimetaja: Merit Maarits



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: