Nädalavahetusel püsib tuuline ja vihmane ilm ({{commentsTotal}})

Eelolev nädalavahetus tuleb tuuline, vihmane ja jahe.

Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mõnes paigas võib vihma sadada, kohati on sadu tugev. Puhub ida- ja kirdetuul 7 kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Termomeetrinäidud jäävad 5 ja 11 kraadi vahele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul on pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vihma ning kohati võib sadu ka tugev olla. Õhutemperatuur on 9 kraadist 11-ni.

Päeval on pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vihma ja kohati võib olla äikest. Puhub kirde- ja põhjatuul 8 kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi.

Õhtul on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma. Saju tõenäosus on väiksem Loode-Eestis. Õhusooja on 9 kuni 14 kraadi.

Pühapäeval sajab mitmel pool hoovihma ja õhutemperatuur jääb kasinalt 14 kraadi ümber. Ööl vastu esmaspäeva võib sisemaal maapinnal olla öökülma kuni 2 kraadi, päeval aga sajab kohati vähest hoovihma ja soojakraade on 16 ümber.

Teisipäeval ja kolmapäeval on peamiselt sajuta ilm ning õhutemperatuur hakkab tõusma. Päevased maksimumid kerkivad kuni 24 kraadini.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: