Kolmapäeval liiguvad üle Eesti vihmapilved ({{commentsTotal}})

Ilm läheb aina soojemaks, kuid sajab ka vihma.

Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati võib udu olla. Puhub ida- ja kagutuul 1 kuni 7, saartel 4 kuni 9 meetrit sekundis. Sooja on 6 kuni 12 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul on vähese, Lõuna-Eestis aga vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2 kuni 7, saartel kuni 9 meetrit sekundis. Sooja on 13 kuni 16 kraadi.

Päeval pilvkate järk-järgult tiheneb, pärastlõunal jõuavad Lõuna-Eestisse vihmapilved, mis liiguvad kiiresti põhja-loode suunas. Kohati on äikest. Puhub ida- ja kagutuul 4 kuni 9 meetrit sekundis, pärastlõunal ida- ja kirdetuul rannikul puhanguti 12, põhjarannikul õhtul kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 23 kraadi.

Õhtul on pilves ilm ja sajab vihma, kohati on äikest, paiguti on sadu tugev. Puhub ida- ja kirdetuul 5 kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 19 kraadi.

Edasi püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja tuul puhub valdavalt lõunakaarest. Temperatuur kerkib päeval üle 20 kraadi ja öised keskmised on ka tuntavalt üle 10 kraadi.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: