Nädala keskel taandub teine sajutsüklon, jaanilaupäeval on 21 kraadi sooja ({{commentsTotal}})

Torm on selleks korraks üle elatud ja jaaninädala esmaspäev tõotab olla ilus suvepäev. Kohatine hoovihma võimalus jääb püsima küll ka järgnevateks päevadeks, kuid taevas on vahelduva pilvisusega ning õhutemperatuur tõuseb iga päevaga aina kõrgemale. 

Balti riikide kohal tugevneb homme kõrgrõhuala mõju ning sajuvõimalus suureneb alles õhtul, kui lõunast läheneb uus tsüklon. Leedus ja Lätis on õhtul oodata tugevat vihma ja äikest.

Eestisse jõuavad tugevamad sajuhood ilmselt alles öösel ja välistatud pole ka äike. Teisipäeva päeval aga tsüklon eemaldub ning väheneb ka sajuvõimalus.

Algav öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega ja kuiv. Puhub edela- ja lõunatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on öötundidel kaheksa kuni 13 kraadi.

Esmaspäeva hommikul on ilm vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub mõõdukas edelatuul ning õhusooja on 12 kuni 17 kraadi. Päevalgi on taevas vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid Lõuna-Eestisse võivad jõuda juba ka esimesed hoovihmapilved. Edela- ja läänetuul puhub neli kuni üheksa meetrit sekundis, ja sooja on 17 kuni 22, Kagu-Eestis kuni 25 kraadi. Õhtu on vähese ja vahelduva pilvisusega ning Lõuna-Eestis sajab kohati hoovihma. Sooja on siis 15 kuni 20 kraadi.

Teisipäeval on sooja keskmiselt 17, kolmapäeval 19 ning jaanilaupäeval 21 kraadi.

 

Toimetaja: Greete Palmiste



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: