Kolmapäev on vaikne ja mõõdukalt soe, kohati sajab hoovihma ({{commentsTotal}})

Homme on vahelduva pilvisusega, puhub nõrk tuul ja sooja tuleb kuni 24 kraadi. Nädala teises pooles on oodata sooja hoovihma.

Öösel sirutub üle Baltimaade kõrgrõhuhari, kuid lõunavoolus kandub meile ka niiskemat õhku, mistõttu Ida-Eestis võib oodata ka kohatisi vihmahooge. Päeval saab mõjusamaks aga Briti saate lähistele koonduva madalrõhkkonna mõju.

Sajupilved liiguvad üle Skandinaavia Läänemere äärde ning pärastlõunal suureneb meilgi hoovihma võimalus. Tuul püsib aga nõrk, mistõttu õhutemperatuur tõuseb üle 20 soojakraadi. Neljapäeval saab läänepoolne madalrõhkkond veelgi tugevamaks. Ilm on sajune Skandinaavias ja mitmel pool Soomes. Selle idaservas kandub ka Baltimaade kohale soe ja niiske õhumass, mis päeval mitmele poole hoovihma toob ning välistatud pole ka äike.

Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma ja tekkida udu. Puhub läänekaare tuul 1-6 m/s ning õhusooja on 10 kuni 16 kraadi. Ka hommikul on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning kohati sajab hoovihma. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul ja sooja on 15-st 18 kraadini.

Päev tuleb vahelduva pilvisusega ja pärast lõunat sajab kohati ka veel hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s ja sooja on homseks päevaks oodata 19 kuni 24 kraadi. Õhtul on ilm peamiselt sajuta. Tuul on nõrk ja sooja 18 kuni 21 kraadi.

Neljapäeval sajab mitmel pool hoovihma ja võib olla ka äikest. Sooja on aga keskmiselt 22, Ida-Eestis kuni 27 kraadi. Ka reedel sajab hoovihma ning päevasooja on siis 23 kraadi ringis.

Hoovihmast pole ilmselt pääsu ka nädalavahetusel, kuid õhk on see-eest mõnusalt soe.

Toimetaja: Greete Palmiste



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: