Jaaniöö tuleb sajuta ({{commentsTotal}})

Vihmasadu lahkub südaööks Eestist ning öö on sajuta.

Eelolev öö on Eestis vahelduva pilvisusega ning südaööks on vihmahood ka Virumaalt kirdesse taandunud. Vastu hommikut jõuab merelt saartele aga tihedam vihmasadu. Tuul puhub edelast ja lõunast 2 kuni 7 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 16 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommik on Ida-Eestis sajuta, läänes on pilvisem ning saartel sajab vihma. Tuul puhub mandril edelast ja läänest 2 kuni 7 , saartel lõunast ja kagust kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 15 kuni 19 kraadi.

Päeval levivad vihmahood üle mandri kirdesse, võib ka äikest olla. Tuul puhub lõunakaarest 3 kuni 8, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Sooja tuleb pilvisemas ja sajusemas Põhja-Eestis 18 kuni 23, Lõuna-Eestis on rohkem päikest näha ja õhutemperatuur tõuseb 25 kraadini.

Õhtu on mandri põhja- ja idaosas mitmel pool vihmahoogudega, lisaks äikesevõimalusega, läänes ja lõunas on ilm peamiselt sajuta. Tuul puhub lõunakaarest 2 kuni 8, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 22, Lõuna-Eestis kuni 25 kraadi.

Laupäeval on Eesti Venemaalt ulatuva kõrgrõhuala läheduses. Öösel tihedamad vihmahood eemalduvad ning päeval jääb pilvi vähremaks, edelatuult on mõõdukalt ning sooja öösel 13 kuni 18, päeval 25 kuni 30 kraadi, rannikul mõnel pool 20 kraadi.

Pühapäeval kõrgrõhuala taandub ning päeval saabub edelast madalrõhulohk. Tihedamad vihmapilved saabuvad alles õhtu poole, kuid kuumenevas ja niiskes õhumassis võivad areneda juba varem äikesepilved. Öösel on sooja 14 kuni 20, päeval 25 kuni 30 kraadi ja võib-olla rohkemgi.

Esmaspäeval vahetub kuumus mõõduka sooja vastu, õhumassi vahetust saadavad tugevad vihmahood ja äike. Teispäev peaks olema juba kuiv.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: