Järgnevad päevad pakuvad mitmekesist, kuid suvist ilma ({{commentsTotal}})

Järgnevatel päevadel on ilm suvine, kuid kohati võib sadada hoovihma ja olla äikest.

Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja Ida-Eestis võib olla ka äikest. Puhub läänekaare tuul 2 kuni 8 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 16 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Tuul puhub edelast 2 kuni 7 meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 17 kraadi.

Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma ja ida pool võib olla äikest. Puhub edela- ja läänetuul 5 kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 23 kraadi.

Õhtul on vähese ja vahelduva pilvisusega ning kuiv ilm. Puhub edela- ja läänetuul 4 kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 16 kuni 20 kraadi.

Neljapäeval ehk jaanilaupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Päeval on Põhja-Eestis hoovihmavõimalus ligi 30 kuni 50 protsenti, mujal Eestis väiksem ning õhtuks väheneb see veelgi. Neljapäeva öösel jääb õhutemperatuur 6 ja 12 kraadi vahele, päeval aga on sooja 19 kuni 24 kraadi.

Jaaniööl püsib ilm sajuta ja sooja on 10 kuni 15 kraadi. Reedel ehk jaanipäeval tuleb pilvi taas juurde ja kohati sajab hoovihma. Õhutemperatuur kerkib 18 kuni 26 kraadini.

Laupäeval on taas päiksepaisteline ja kuiv ilm ning sooja on 25 kuni 30 kraadi.

Pühapäeva öösel pilvisus tiheneb, tuul tugevneb ja alates Lääne-Eestist hakkab sadama hoo- ja äiksevihma. Päeval ilm taas paraneb, kuid Ida-Eestis tuleb arvestada hoovihma ja äiksega. Sooja on pühapäeval 17 kuni 25 kraadi.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: