Teisipäeval on mõõdukalt nii vihma, tuult kui ka sooja ({{commentsTotal}})

Ilm läheb päev-päevalt soojemaks ning praeguse prognoosi kohaselt on jaaniõhtu sajuta ja soe.

Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul 1 kuni 7 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 17 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommik on vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikeseoht. Tuul on muutlik ja nõrk, sooja on 13 kuni 19 kraadi.

Päev on vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma. Äikeseoht püsib. Puhub edela- ja läänetuul 5 kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja tuleb 17 kuni 23 kraadi.

Õhtu on vahelduva pilvisusega ning hoovihma sajab peamiselt Ida-Eestis. Puhub edela- ja läänetuul 5 kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on 15 kuni 20 kraadi.

Kolmapäeval taanduvad vihmahood Ida-Eestist kirdesse ning õhk läheb kuivemaks. Kahe rõhu vahel puhub mõõdukas läänekaare tuul ning sooja on 8 kuni 14, päeval 17 kuni 23 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval, jaanilaupäeval peaks kõrgrõhuala Baltimaade kohal tugevnema ning sajupilved siit eemale hoidma. Läänekaare tuul nõrgeneb, öösel on sooja 6 kuni 12, päeval 19 kuni 24 kraadi.

Reedel kaotab kõrgrõhuala jõudu ning Skandinaaviast Soome kohale liikuv madalrõhulohk võib päeval Eestisse veidi niiskeid pilvi saata. Tuul pöördub läänest edelasse ja lõunasse ning Eesti kohale jõuab soojem õhumass. Öösel on sooja 10 kuni 15, päeval 19 kuni 25 kraadi.

Laupäeva öösel liigub niiske madalrõhulohk itta ning päeval tugevnev kõrgrõhuala toob vaikse ja palava päeva. Öösel on sooja keskmiselt 15 kraadi ümber, päevamaksimumid tõusevad üle 25 kraadi.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: