Reede on südasuviselt soe, kuid hoovihmadega ({{commentsTotal}})

Homme on ilm suviselt soe, kuid kohati sajab hoovihma.

Eeloleval ööl on vähese või vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Vastu hommikut suureneb Edela-Eestist alates hoovihma võimalus. Puhub muutliku suunaga tuul 1 kuni 6 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommik on vahelduva pilvisuse ja kohatiste vihmahoogudega, tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhusooja on 13 kuni 18 kraadi.

Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 1 kuni 7 meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on 19 kuni 25 kraadi.

Õhtu on pilverünkadega, mandril sajab siin-seal hoovihma, saartel on ilm sajuta. Puhub nõrk lõuna- ja kagutuul. Õhusooja on rannikul 18 kuni 23, Võru- ja Põlvamaal kuni 25 kraadi.

Laupäevaks lisandub sooja ja palavus tõuseb 30 kraadi alla. Kõrgrõhuhari hoiab suuremal osal ilma sajuta, õhtul tuleb mõnes kohas hoog vihma.

Pühapäeva öö ja hommik on ka üksikute sajuhoogudega, päevaks toob aga madalrõhulohk vihmasaju ja äikese. Lääne poole jõuab juba jahedam õhk - temperatuur tõuseb 20 ümbrusse. Ida-Eestis on veel palavus.

Uus nädal tuleb muutliku ilmaga - madalrõhkkonna serva mööda jõuab meile kord niiskemat, siis üürikeseks kuivemat õhku. Esmaspäeva ööga suuurem sadu eemaldub ja päeval on sajuhooge hõredalt. Teisipäeva öö on selgema taevaga. Päeval on vihmavõimalus uuesti suurem. Kolmapäev tuleb ehk kuivem.

Nädala teine pool aga tuleb ilmselt sagedaste sadudega. Õhumass on pigem jahedapoolne ja temperatuur tõuseb päeval 20 kraadi lähedale.

 

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: