Vihmasajud jätkuvad ka lähipäevil ({{commentsTotal}})

Kui Tallinnas uputas, siis ka ülejäänut Eestis piitsutasid rohked padu- ja äiksevihmad.

Homme määrab Läänemeremaade ilma Norra rannikule lähenev tsüklon. Selle soe sektor katab Poolat, Leedut ja osaliselt ka Lätit, kus õhutemperatuur tõuseb kuni 30 kraadini. Eestis ja Soomes on ilm pilvisem, sajusem ja jahedam ning sageli on ka äikest. Ülehomme ulatub madalrõhualade vöönd Barentsi merelt kuni Põhjamereni. Põhjapoolsetel aladel on ilm väga vihmane ja jahe. Balti riikides ja Poolas sajab vähem, seda eelkõige öösel ja hommikul. Samas tekivad päeval ka meil taevasse uued rünksajupilved. Kui Leedus ja Poolas on ilm endiselt väga palav, siis Eestis ja Lätis on sooja veidi üle 20 kraadi.

Saabuval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 9-15°C. Homme hommikul on vahelduva pilvisusega ilm ning paiguti võib hoovihma tulla. Tuul puhub läänekaarest 3- 9 m/s ja sooja 12-17°C. Päeval pilvisus tiheneb, paljudes kohtades sajab hoovihma ja on äikeseoht. Puhub lõunakaare tuul 3-9, õhtul Liivi lahe ümbruses edelatuul puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on päeval 17-22°C. Õhtul on taas vahelduv pilvisus, mitmel pool sajab hoovihma ning on võimalik äike. Tuul puhub lõunakaarest 3-9 m/s, Liivi lahe ümbruses kuni 14 m/s. Sooja on õhtul 14-19°C.

Järgnevatel päevadel püsib meil vahelduva pilvisusega ilm. Teisipäeval sajab paljudes kohtades hoo- ja äiksevihma ning päeval puhub ka vali edelatuul. Kolmapäev tuleb rahulikum, päiksepaistelisem ja vähemate sajuhoogudega. Neljapäeval ja reedel on hoovihma taas rohkem, ning tuul on tugevapoolne. Õhutemperatuur kerkib uuel nädalal kuni 23 kraadini ning vihmahood vahelduvad selgemate hetkedega ka uuel nädalal.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: