Järgnevatel päevadel vihmast pääsu pole ({{commentsTotal}})

Ilmarindel tuleb neljapäev sarnane tänasele: päeval on oodata hoovihma, kuid õhtupoole hakkab pilvisus hõrenema.

Põhja-Euroopat katva madalrõhuala süsteemi lisandub uus Atlandilt tulnud madalrõhkkond. Neljapäeva lõunaks jõuab see ise Põhjamerele ja selle lohk üle Läänemere. Homme hommikuks tugevneb kagutuul ja vihmapilved jõuavad Eesti lääneossa ning laienevad päeval edasi Peipsi äärde. Õhtupoolikul saartel juba pilved hõrenevad, saju võimalus väheneb ja tuul nõrgeneb.

Reedeks koondub madalrõhkkond enam Skandinaavia ja Soome kohale ning tugevneb kõrgrõhkkonna mõju, kuid see ei suuda ilma päris kuivana hoida ning kohati tuleb ikka hoovihma.

Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm. Võib esineda udu. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-10, hommiku lähenedes saartel puhanguti kuni15 m/s. Õhutemperatuur on 7-17 kraadi.

Neljapäeva hommikul on Lääne-Eestis pilvisem ja sajab vihma, ida pool on pilvekiht veel õhuke ja ilm sajuta. Termomeetrinäidud jäävad 14 ja 18 kraadi vahele. Päeval on pilves selgimistega ilm. Sajuhood laienevad järk-järgult üle Eesti, kohati võib esineda äikest. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, pärastlõunal tuul nõrgeneb veidi. Sooja on 19-22 kraadi. Neljapäeva õhtul sajab Mandri-Eestis kohati vihma, saartel on pilvi hõredamalt ja ilm enamasti sajuta. Õhusooja on 18-20 kraadi.

Järgnevatel päevadel vihmast pääsu pole. Tihedamat sadu ja äikest on oodata ööl vastu laupäeva ja pühapäeval. Õhutemperatuur öösiti on 11 ja 18 kraadi vahel, päevasel ajal keskmiselt 20 kraadi ringis või kergelt üle selle. Tuul on kõigil päevadel nõrk, kuid äikese ajal võib olla tugevamaid puhanguid.

Seega lähipäevil on hoovihm paratamatu osa Eesti suveilmast.

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: