Teisipäeval tuleb kergelt vihmane ilm, kohati on ka äikest ({{commentsTotal}})

Ilmajaama teatel võib teisipäeval mitmel pool Eestis vihma sadada, mõnikord esineb ka äikest.

Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm. Võib hoovihma sadada ja see võimalus on suurem enne keskööd Ida-Eestis. Puhub põhjakaare, hiljem läänekaare tuul 3-8, põhjarannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10..15, saartel kuni 17 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeva hommikul on sajuhoogude tõenäosus suurem saartel ja läänerannikul, mandri lääneosas on taevas selgem, Ida-Eestis pilvisem, aga ilm on enamasti sajuta. Puhub valdavalt edelatuul, mis on sisemaal nõrk, rannikul aga puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhusooja on 16..18 kraadi.

Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati on äikest. Puhub edelatuul 4-10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17..22 kraadi.

Õhtu on vahelduva pilvisuse ja üksikute vihmahoogudega. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul, puhanguid on rannikul 14 meetrit sekundis. Õhusooja on 17..21 kraadi.

Toimetaja: Laur Viirand



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: