Ilm pöörab reede öösel tugevale sajule ({{commentsTotal}})

Reedel on taevas Eestimaa kohal heledam, sellele järgnev öö aga toob juba tiheda saju ja äikese. Vihma jagub terveks laupäevakski.

Põhja-Euroopa kohale on naelutatud madalrõhuala. Ikka ja jälle saab see energiat juurde. Kui madalrõhkkond jõuab Eestisse Musta mere äärest või Kesk-Euroopast, siis on pagasiks rohkelt soojust ja niiskust.

Satelliidipildil on näha võimas pilvekaar. Sellest lääne pool on kuni 20-kraadine jahedus, idas-lõunas vastas 30-kraadine kuumus.

Hispaanias tõusid maksimumid täna 38 kraadini. Suur kontrast annab tõuke uue osatsükloni tekkele, mis keerdub kokku lähemal ööpäeval Alpide jalamil, jõuab homme õhtuks Poola rannikule ja sealt juba sajuna Saaremaale ja Hiiumaale. Ööl vastu laupäeva kallab mandril rohkelt vihma ja äike võib võimas olla.

Teiseks energiaallikaks on Atlandilt tulevad tsüklonid. Täna jõudis üks neist Norra rannikule, väike osatsüklon ühes vihmaga aga Läänemere äärde.

Praeguseks on sajune vöönd juba Peipsi taga. Mitmest osast koosneva madalrõhuala jõud raugeb ja tõmbub põhja poole. Eestis õhurõhufoon tõuseb, taevas saab selgemaks ja sajupilvi on reedel hõredalt. Tuul nõrgeneb, sooja tuleb lisaks ja reedesed maksimumid kerkivad 23-24 kraadini. Õhtul aga laienevad pilved ja vihm üle Saare- ja Hiiumaa edasi mandrile.

Laupäeva öösel jõuab kohale osatsüklon, taevas kattub paksude vihmapilvedega, on äikest ja tugevat sadu. Päeval saab laussadu läbi, aga hoovihmast pääsu pole.

Eestis on eeloleval ööl vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub lõuna- ja edelatuul 3-9, saartel ja rannikul öö hakul puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 13-18 kraadi. Hommikul on üksikute vihmahoogude võimalus eelkõige Liivi lahe ümbruses ja Kagu-Eestis, kuid valdavalt on ilm sajuta. Puhub lõuna- ja edelatuul 3-8 m/s, õhusooja on 16-19 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 2-8 m/s, õhtul nõrk muutlik tuul. Õhutemperatuur on 20-25 kraadi. Õhtu on Eesti lääneservas juba pilvine ja sajab vihma, ida pool on veel enamasti sajuta. Tuul on nõrk ja valdavalt lõunakaarest, sooja on 18-22 kraadi.

Laupäeva öösel liigub tugeva saju vöönd ühes äikesega diagonaalis üle Eesti, Liivi lahelt Virumaa suunas. Päeval tuleb siin-seal hoovihma, aga sajuhulk on enamasti väike. Pühapäeval hoovihma võimalus püsib ja seda eelkõige rannikul ninh Eesti idaosas. Tuul on nädalavahetusel enamasti nõrk ja õhk parajalt soe.

Uue nädala algul tuleb Atlandilt uus aktiivne madalrõhkkond Skandinaaviasse, mis laieneb Läänemere äärde. See tõstab edelatuule väga tugevaks, puhanguid võib sisemaalgi 15, rannikul aga 20 m/s olla. Sajuhooge on enam päeval ja need praegustel andmetel tugevad ei ole. Esialgu on õhumass soe ja päevasoe tõuseb 20 kraadi lähedale ning teisipäeval paar-kolm kraadi ülegi.

Toimetaja: Merilin Pärli



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: