Pühapäev toob hoovihma ja äikest ({{commentsTotal}})

Rootsi ja Soome põhjaosas pöörleva madalrõhuala lõunaservas jõuab homme üle Läänemere Soome ja Baltimaadesse jätkuvalt pilverünki, mis paljudes kohtades hoovihma annavad ning välistatud pole ka äike.

Eelolev öö tuleb meil vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sajab hoovihma ja kohati on äikest, suurem on saju tõenäosus Ida-Eestis. Mõnel pool tekib ka udu. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s ning sooja on öötundidel 12-17 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka hommikul on ilm vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sajab hoovihma. Paiguti võib olla äikest ning nähtavust piirab udu. Puhub läänekaare tuul ja sooja on 14-18 kraadi.

Päevgi on vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ning kohati võib äikest olla. Läänekaare tuul puhub 3-9 m/s ja õhutemperatuur tõuseb 17-22 soojakraadini.

Õhtul sajab hoovihma juba vaid kohati ja pole väistatud ka äike. Läänekaaretuul on mõõdukas ja sooja on siis 16-20 kraadini.

Ka uuel nädalal sajab meil mitmel pool hoovihma ja aeg-ajalt näitab ennast ka päike. Nädala esimesed päevad on aga üsna tuulised, rannikul võivad edelatuule puhangud ulatuda kuni 20 m/s. Õhutemperatuur hakkab tasapisi langema.

Kui nädala alguses tõuseb termomeetri näit veel 20 kraadi juurde, siis nädala teises poolel jääb ilmselt juba alla selle.

Toimetaja: Karin Koppel



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: