Kolmapäeval on saju tõenäosus väike ja sooja on 20 kraadi ümber ({{commentsTotal}})

Kolmapäeval võib vaid kohati veidi hoovihma sadada ja sooja on kuni 21 kraadi.

Eelolev öö on vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada hoovihma ja olla udu. Puhub lääne- ja loodetuul 3 kuni 9, rannikul puhanguti veel kuni 12 meetrit sekundis. Õhusooja on öötundidel 7 kuni 12, rannikul kuni 15 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, kohati võib olla udu. Puhub nõrk läänekaare tuul 1 kuni 5 meetrit sekundis ning sooja on 12 kraadist 16-ni.

Päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja vaid kohati võib veidi hoovihma sadada. Läänekaare tuul puhub 3 kuni 9, õhtul saartel puhanguti 11 meetrit sekundis. Sooja on oodata 18 kuni 21 kraadi.

Esimesel septembril võib kohati küll veidi hoovihma sadada, kuid siis paistab jälle päike ja päeva maksimumid tõusevad taas 20 kraadi ringi. Reedel on õhusooja juba paar kraadi vähem ja suureneb ka hoovihma võimalus.

Laupäev peaks olema vaikne ja võrdlemisi selge, kuid pärastlõunaks jõuavad saartele ja hiljem ka mandrile vihmapilved. Õhusooja on siis tagasihoidlikult 16 kraadi.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: