Pühapäev pakub vihma, tuult ja ka äikest ({{commentsTotal}})

Homme on ilm vihmane, kuid uuel nädalal hoovihma võimalus väheneb.

Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, kohati on sadu tugev ja võib olla ka äikest. Puhub edela- ja lõunatuul, hommikul pöördub saartel läände, puhudes 4 kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhusooja on 10 kuni 15 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommikul on taevas pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma ja võib olla udu. Sooja on 13 kraadist 16-ni.

Ka päeval on ilm pilves selgimistega. Mitmel pool sajab hoovihma ja võimalik on äike. Pärast lõunat peaks aga sajuvõimalus vähenema. Puhub edela- ja läänetuul 5 kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates loodesse ja nõrgeneb õhtuks. Sooja on päevaks oodata 16 kuni 19 kraadi.

Uuel nädalal on hoovihma võimalus juba suhteliselt väike, vaid kohati võib mõni hoog vihma tulla, kuid üldiselt on taevas pilvi vähe ja septembri päike soojendab õhutemperatuuri paiguti kuni 20 kraadini. Ööd on aga jahedad - keskmiselt on nädala alguses sooja 7-8 kraadi, maapinna lähedal langeb aga veelgi madalamele. Nädala keskel ei tohiks temperatuur aga +10 kraadist väga madalamale langeda.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: