Kolmapäeval paistab päike ja sooja on kuni 17 kraadi ({{commentsTotal}})

Kolmapäeval paistab veel päike, kuid ilm hakkab sügisesse pöörama.

Saabuval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub põhja- ja kirdetuul 1 kuni 7 meetrit sekundis, Virumaa rannikul öö hakul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 4 kuni 10, maapinnal kohati 0 kraadi, rannikul kuni 14 kraadi sooja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommik tuleb valdavalt selge ja sajuta ning kohati on udu. Puhub nõrk põhjakaare tuul ja sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, ennelõunal püsib kohati udu. Puhub põhjakaare tuul 1 kuni 7 meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 17 kraadi.

Järgnevatel päevadel hakkab pilvisus tihenema. Neljapäeva öö on veel selge ja sajuta, siis päeval pilvkate tiheneb ja õhtu poole sajab kohati juba vähest vihma. Ka järgnevatel päevadel jääb päike pilvede varju ja sajab vähest vihma.

Tuul pöördub reedeks põhjakaarde ning ilm muutub tuntavalt jahedamaks. Kui neljapäeval on sooja veel kuni 19 kraadi, siis edaspidi keskmiselt kolm kraadi vähem. Kõige jahedam öö on vastu neljapäeva, mil õhutemperatuur võib maapinna lähedal langeda alla nulli. Edaspidi on ööd tänu pilvkattele soojemad ja keskmised jäävad 10 kraadi lähedusse.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: