Tulevased arstid pooldavad alkoholi miinimumhinna kehtestamist ({{commentsTotal}})

Postimees / Scanpix
Postimees / Scanpix
Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi kinnitusel on tulevaste arstide jaoks kõige tähtsam eesti rahva hea tervis, üks peamistest seda kahjustavatest teguritest on aga alkohol ning seetõttu toetavad arstitudengid vägijookide miinimumhinna kehtestamist.
Arstiteadusüliõpilaste seltsi president Marta Velgan ütles, et kuigi viimaste aastatega on alkoholiaktsiisi tõstetud, pole alkoholi hind tarbija jaoks sisuliselt muutunud ning seda näitab ka aastas ühe inimese keskmiselt ärajoodava alkoholikoguse jätkuv suurenemine.

"Seetõttu toetame sotsiaalministri poolt pakutud ideed kehtestada Eestis alkoholi miinimumhind," lausus Velgan.

Alkoholi miinimumhinna mõte on lihtne: olenemata sellest, kas tegu on kange või lahja, kääritatud või piirituse baasil tehtud alkohoolse joogiga, on ühel alkoholiühikul (10 mg absoluutalkoholi) fikseeritud müügihind. Peamiselt mõjutab selline meede poeriiulitel olevaid odavaid tooteid ning supermarketites tehtavaid arvukaid sooduspakkumisi.

Šotimaal läbiviidud uuringutes on leitud, et 50 protsenti kogu tarbitavast alkoholikogusest joovad ära liigtarvitajad, samal ajal eelistavad liigtarvitajad poodides olevaid kõige odavamaid tooteid. Hinnatundlikud on ka noored, kes Eestis alustavad alkoholi tarbimist üha varasemas eas. Teadusuuringud on näidanud ka seda, et mida nooremas eas alkoholi proovitakse, seda suurem on risk tulevikus alkoholist sõltuvusse jääda.

"Alkoholi miinimumhinna kehtestamine oleks üks võimalikest viisidest alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks, kuid kindlasti ei tohiks seda rakendada ainsa meetmena. Selleks, et Eestit saadaks edu, tuleks lisaks miinimumhinnale kindlasti ka alkoholaktsiisi tõsta ning mõelda kättesaadavuse ja reklaami piiramisele. Välja tuleks arendada ka korralik alkoholisõltuvuse ravimise süsteem," sõnas Velgan.

Ta lisas, et tähtsad on ka mitmesugused ennetuskampaaniad, kuid nende efektiivsust alkoholi tarbimise mõjutamisele ei ole tõestatud. Samuti on nende kampaaniate läbiviimine riigile mitu korda kallim kui eelpool mainitud efektiivsete meetmete rakendamine.

Toimetaja: Karin Koppel



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: