Eestisse jääda soovivate arstitudengite arv on kasvanud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
Värskete Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetajate seas tehtud küsitluse kohaselt on kasvanud nende tudengite arv, kes soovivad oma tuleviku siduda Eestiga.
Vähem arstitudengeid õpib kooli ajal soome keelt ja langenud on ka nende üliõpilaste arv, kes sooritavad kuuenda kursuse praktika Soomes, nii tutvustas ERRi raadiouudistele arstiteadusüliõpilaste seltsi president Marta Velgan lõpetajate seas läbiviidud küsitlust.

"Tuli välja ka see, et 3/4 tudengitest proovivad kindlasti saada esmalt Eestis residentuuri ja et nad tahavad ikkagi jätkata oma arstikarjääri Eestis," rääkis Velgan.

Soome üldarstina tööle asumist nähakse aga populaarse tagavaravariandina juhul, kui Eestis residentuuri saada ei õnnestu.

Noori aitaks Eestis hoida suurem residentuurikohtade arv

Sel aastal oli Tartu ülikoolis residentuurikohti tunduvalt rohkem kui lõpetajaid, mis Velgani sõnul annab lõpetajatele kindlust, et nad saavad Eestis jätkata. Siiski jäi tänavugi mitukümmend soovijat ukse taha.

Velgan leiab, et tegelikult võiks residentuuri vastu võtta kõik lõpetajad.

"Kindel on see, et need arstid, kes Eestis residentuuri ei saa, lähevad Soome või mujale välismaale, kus on nõudlus. Ma ei usu, et Eesti arstiteaduskonna kvaliteet on niivõrd halb, et mingid inimesed peaksid arsti elukutsest välja jääma. Kui meil on tulevikus näha arstide puudust, siis kuhugi võiks need noored arstid siiski suunata, sest on erialasid, mille puhul on näha, et seal on suur puudus," rääkis ta ning tõi näiteks peremeditsiinivaldkonna.

Velgan tõi positiivsena välja selle, et juba mitmendat aastat on arstitudengitel võimalus üle Eesti haiglates abiarstina töötada, mis annab neile kogemusi ja võimalust näha, kuidas meie haiglates tingimused on.

Resident: noored tahad tunda, et neid vajatakse siin

Kevadel arstiteaduskonna cum laudega lõpetanud Sander Pajusalu asub septembris residentuuri Tartu ülikooli meditsiinigeneetika erialal.

"Oma erialavalikuga olen leidnud päris hea koha, kus olla ning olen elu ja tulevikuväljavaadetega suhteliselt rahul," ütles Pajusalu.

Ta leiab, et arstiüliõpilasi ei tasuks teistest tudengitest niivõrd eristada, sest paljud ülikoolilõpetajad soovivad välismaale ringi vaatama ja kogemusi saama minna.

Tõsi, noori arste peibutavad naaberriigi palganumbrid. Pajusalu sõnul on aga veel palju teisi motivaatoreid, millega noori arste kodumaal hoida.

"Üks tähtsamaid on see, et noor arst või arstitudeng tunneks, et teda vajatakse siin ja et ta saaks juba õpingute jooksul positiivse kutsuva tooni. Leian, et see on äärmiselt oluline ja seda jääb võib-olla natukene väheks - seda nii ühiskonna kui ka meie vanemate kolleegide ja haiglajuhtide poolt," rääkis Pajusalu.

Haiglate liidu ja arstiteadusüliõpilaste seltsi aprillis sõlmitud koostööleping peaks siinkohal just neid suhteid edendama.

Ülevaadet Soome läinud arstide kohta pole

Täpset statistikat Soome läinud arstide kohta aga ei olegi. Terviseametil on küll ülevaade taotletud tõenditest, mida arstidel on vaja välismaale tööle minekuks, kuid värsked arstiteaduskonna lõpetajad ei vaja ka seda, selgitas ameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe.

"Soome võtab need, kes on lõpetanud vähem kui kolm kuud tagasi, vastu ilma tõendita, nii õed kui ka arstid. Aga kõik teised riigid vajavad küll tõendit," märkis Lindmäe.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: