Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Venemaa praktiseerib uut lähenemist kaasmaalaste poliitikas
Kaitsepolitsei märkis oma aastaraamatus, et Venemaa kaasmaalaspoliitikas võib uuenduslikuks pidada lähenemist, mida Venemaa ametnike retoorikas nimetatakse "vanemlikust mudelist loobumiseks töös kaasmaalastega".
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnade kohaselt tähendab see, et "Venemaa aitab kaasa kaasmaalaste konsolideerimisele, võimaldades neil tulevikus iseseisvalt pälvida lugupidamist ja seista oma õiguste eest asukohariikides".
Kaasmaalaspoliitikale spetsialiseerunud agentuuri Rossotrudnitšestvo juhi Konstantin Kossatšovi sõnul võiksid Venemaa kaasmaalased kujuneda tähtsaimaks ühenduslüliks kodanikuühiskonna ja elukohariikide eliidi ning Venemaa vahel, osaledes asukohariikide võimuorganite tegevuses ning poliitka kujundamises.
Kaitsepolitsei tõdes aga, et Lavrovi ja Kossatšovi öeldu ei piirdu enam avalikkusele mõeldud jutuga kellegi õiguste kaitsmisest, vaid väljendab üllatavalt avameelselt kaasmaalaspoliitika tegelikke eesmärke ehk organiseeritud ja Venemaaga seotud gruppide loomist, kes suudaksid ilma Venemaa nähtava sekkumiseta mõjutada asukohariikide suveräänseid otsuseid.
Uue tähenduse sai ka Venemaa ammune retoorika "kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisest", kui eelmisel aastal alustas tegevust Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond, mille peamiseks tegevuspiirkonnaks on kuulutatud Venemaa "lähivälismaa".
Selle fondi juhatus on heaks kiitnud subsiidiumite eraldamise mitme õiguskaitsekeskuse loomiseks, sealhulgas Tallinnas tegutsevale Inimõiguste Teabekeskusele, mida juhatab Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna kureerimisel tegutseva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige Aleksei Semjonov.
Kaitsepolitsei märkis, et märgiline on selle fondi otsus eraldada raha Eesti elanikule Artur Gruzdevile, et too saaks lähtuvalt Viru maakohtu süüdimõistvast otsusest hüvitada materiaalse kahju, mille ta tekitas Jõhvis 2007. aasta kevadel massikorratusi organiseerides.
Samas fondist rahastati ka Venemaa initsiatiivil loodud organisatsiooni Mir bez Natsisma (MBN) aktivistide osalemist OSCE konverentsidel ja tehti annetus MBN-ile seoses niinimetatud peaassamblee korraldamisega mullu oktoobris Strasbourgis.
Kaitsepolitsei tõdes, et peassamblee eesmärk oli luua organisatsioonile rahvusvahelise vabaühenduse mainet ja legitimeerida oma sõnumeid ja eesmärke rahvusvahelise avalikkuse silmis ning rajada eeldused lobitöö tõhustamiseks rahvusvahelistes institutsioonides.
Samas märkis kapo, et end rahvusvaheliseks õiguskaitseliikumiseks nimetava organisatsiooni tegelikku sisu iseloomustab assamblee reageering ettepanekule kirjutada põhikirja ka seksuaalvähemuste õiguste eest seismine, mis sai aga saalis viibinud "õiguskaitsjate" ja "antifašistide" homofoobsete repliikide osaliseks ja põhikirjast välja jäeti.
Aastaraamatus tõdeti, et assambleel eelistati keskenduda MBN-i tavapärasele põhirepertuaarile ehk juba tuttavatele süüdistustele Balti riikide aadressil, kus toimuvat "natsikurjategijate heroiseerimine", "ajaloo võltsimine", "neonatsismi taassünd" ja "natsionalistlike valitsuste diskrimineeriv poliitika vähemuste suhtes".
Kaitsepolitseile jäid eelmisel aastal MBN-i Eesti aktsioonidest muuhulgas silma katsed õhutada konflikte Teise maailmasõja lahingute mälestusüritustel ning Venemaa välisministeeriumi rahastatud seminar Tallinna vallutamise aastapäeva tähistamiseks.
Venemaa "pehme jõu" kasutamine eesmärkide saavutamisel
Venemaa võimuesindajad hakkasid eelmisel aastal üha valjemini kõnelema "pehme jõu" kasutamisest Venemaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel.
Rahvusvaheliselt tuntud terminit "pehme jõud" käsitletakse üldiselt vastandina kõvale jõule, mida iseloomustab jõu ja ähvarduse kasutamine, aga ka tasu pakkumine, nt teise riigi juhtidele või mõjukale poliitilisele jõule.
Kapo märkis, et üldiselt aktsepteeritava pehme jõu kasutamisel loodetakse eesmärkideni jõuda aga üksnes meeldimise ja mõistmise kaudu, panustades seejuures kultuurilistele ja ühiskondlikele väärtustele.
Näiteks president Vladimir Putini kinnitatud värskeimas Venemaa välispoliitika kontseptsioonis esineb mõiste "pehme jõud" kolmel korral ning seda määratletakse kui välispoliitiliste ülesannete realiseerimise instrumenti.
Välisriigi pehme jõud selle termini tegelikus tähenduses väärib kaitsepolitsei tähelepanu ainult siis, kui seda kombineeritakse mõjutustegevusega välisriigi eesmärkide saavutamiseks.
Kaitsepolitsei leidis, et Venemaa nn kaasmaalaspoliitika ja sellega seotud "pehmete" tegevuste puhul tuleb paraku tõdeda, et uued kontseptsioonid ja sõnakasutus ei ole põhiolemuselt muu kui katse katta ja legitimeerida Venemaa mõjutustegevuse traditsioonilisi, juba KGB aegadel kasutatud meetodeid.
Kaasmaalaspoliitikale spetsialiseerunud agentuuri Rossotrudnitšestvo juhi Konstantin Kossatšovi sõnul võiksid Venemaa kaasmaalased kujuneda tähtsaimaks ühenduslüliks kodanikuühiskonna ja elukohariikide eliidi ning Venemaa vahel, osaledes asukohariikide võimuorganite tegevuses ning poliitka kujundamises.
Kaitsepolitsei tõdes aga, et Lavrovi ja Kossatšovi öeldu ei piirdu enam avalikkusele mõeldud jutuga kellegi õiguste kaitsmisest, vaid väljendab üllatavalt avameelselt kaasmaalaspoliitika tegelikke eesmärke ehk organiseeritud ja Venemaaga seotud gruppide loomist, kes suudaksid ilma Venemaa nähtava sekkumiseta mõjutada asukohariikide suveräänseid otsuseid.
Uue tähenduse sai ka Venemaa ammune retoorika "kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisest", kui eelmisel aastal alustas tegevust Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond, mille peamiseks tegevuspiirkonnaks on kuulutatud Venemaa "lähivälismaa".
Selle fondi juhatus on heaks kiitnud subsiidiumite eraldamise mitme õiguskaitsekeskuse loomiseks, sealhulgas Tallinnas tegutsevale Inimõiguste Teabekeskusele, mida juhatab Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna kureerimisel tegutseva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige Aleksei Semjonov.
Kaitsepolitsei märkis, et märgiline on selle fondi otsus eraldada raha Eesti elanikule Artur Gruzdevile, et too saaks lähtuvalt Viru maakohtu süüdimõistvast otsusest hüvitada materiaalse kahju, mille ta tekitas Jõhvis 2007. aasta kevadel massikorratusi organiseerides.
Samas fondist rahastati ka Venemaa initsiatiivil loodud organisatsiooni Mir bez Natsisma (MBN) aktivistide osalemist OSCE konverentsidel ja tehti annetus MBN-ile seoses niinimetatud peaassamblee korraldamisega mullu oktoobris Strasbourgis.
Kaitsepolitsei tõdes, et peassamblee eesmärk oli luua organisatsioonile rahvusvahelise vabaühenduse mainet ja legitimeerida oma sõnumeid ja eesmärke rahvusvahelise avalikkuse silmis ning rajada eeldused lobitöö tõhustamiseks rahvusvahelistes institutsioonides.
Samas märkis kapo, et end rahvusvaheliseks õiguskaitseliikumiseks nimetava organisatsiooni tegelikku sisu iseloomustab assamblee reageering ettepanekule kirjutada põhikirja ka seksuaalvähemuste õiguste eest seismine, mis sai aga saalis viibinud "õiguskaitsjate" ja "antifašistide" homofoobsete repliikide osaliseks ja põhikirjast välja jäeti.
Aastaraamatus tõdeti, et assambleel eelistati keskenduda MBN-i tavapärasele põhirepertuaarile ehk juba tuttavatele süüdistustele Balti riikide aadressil, kus toimuvat "natsikurjategijate heroiseerimine", "ajaloo võltsimine", "neonatsismi taassünd" ja "natsionalistlike valitsuste diskrimineeriv poliitika vähemuste suhtes".
Kaitsepolitseile jäid eelmisel aastal MBN-i Eesti aktsioonidest muuhulgas silma katsed õhutada konflikte Teise maailmasõja lahingute mälestusüritustel ning Venemaa välisministeeriumi rahastatud seminar Tallinna vallutamise aastapäeva tähistamiseks.
Venemaa "pehme jõu" kasutamine eesmärkide saavutamisel
Venemaa võimuesindajad hakkasid eelmisel aastal üha valjemini kõnelema "pehme jõu" kasutamisest Venemaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel.
Rahvusvaheliselt tuntud terminit "pehme jõud" käsitletakse üldiselt vastandina kõvale jõule, mida iseloomustab jõu ja ähvarduse kasutamine, aga ka tasu pakkumine, nt teise riigi juhtidele või mõjukale poliitilisele jõule.
Kapo märkis, et üldiselt aktsepteeritava pehme jõu kasutamisel loodetakse eesmärkideni jõuda aga üksnes meeldimise ja mõistmise kaudu, panustades seejuures kultuurilistele ja ühiskondlikele väärtustele.
Näiteks president Vladimir Putini kinnitatud värskeimas Venemaa välispoliitika kontseptsioonis esineb mõiste "pehme jõud" kolmel korral ning seda määratletakse kui välispoliitiliste ülesannete realiseerimise instrumenti.
Välisriigi pehme jõud selle termini tegelikus tähenduses väärib kaitsepolitsei tähelepanu ainult siis, kui seda kombineeritakse mõjutustegevusega välisriigi eesmärkide saavutamiseks.
Kaitsepolitsei leidis, et Venemaa nn kaasmaalaspoliitika ja sellega seotud "pehmete" tegevuste puhul tuleb paraku tõdeda, et uued kontseptsioonid ja sõnakasutus ei ole põhiolemuselt muu kui katse katta ja legitimeerida Venemaa mõjutustegevuse traditsioonilisi, juba KGB aegadel kasutatud meetodeid.
Toimetaja: Marek Kuul