Uuring: Eestis on üle 50 tõmbekeskuse ({{commentsTotal}})

Autor: Siseministeerium
Täna tutvustatud uuringust selgub, et Eestis on välja kujunenud üle 50 selgelt eristuva tõmbekeskuse. Uuringu tellis regionaalminister Siim Kiisler, kes soovib tõmbekeskuste põhist haldusreformi.
Uuringu koostamist juhtis teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikoolis Rein Ahas. Tema sõnul on maakonnakeskused olulise tähtsusega, kuid lisaks neile on enamasti maakonnas teisigi kohalikke tõmbekeskusi.

Uuringu autorid soovitavad teiste tõmbekeskuste valiku kriteeriumiks vähemalt kolmele piirkonnale peamiseks pendelrände sihtkohaks olemise ning täiendava parameetrina sisenevate inimeste arvu.

"Me peame vaatama linnaregioone tervikuna ja ka regionaalsed meetmed peavad toetama selliste keskuste arengut. Regionaalse tasakaalu seisukohast on oluline maakonnakeskuste kõrval ka väiksemate keskuste tugevdamine," rääkis Ahas uuringu tutvustamisel.

Ta selgitas, et inimeste eluviisid on muutunud ning igapäevane pendelränne kodu ja töökoha või kooli vahet on muutunud tavapäraseks ja inimesed on sellega harjunud. Samas tõi ta välja, et enamasti toimub selline ränne tänaste maakondade siseselt, üle maakonna piiri ulatub vaid Tallinna ja Tartu mõju.

Eesti asustussüsteem on hierarhiline: keskuslinn Tallinn domineerib kogu Eestis oma pendelrände mahtudega - 79 000 inimest liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega seoses Tallinnasse sisse ja 41 000 inimest Tallinnast välja. Regioonikeskused Tartu, Pärnu ja Jõhvi koos Kohtla-Järvega on samuti olulise pendeldajate hulgaga. Teiste maakonnakeskuste pendeldajate hulgad on juba oluliselt väiksemad.

Keskuse tõmme on otseses sõltuvuses asula elanike arvust - mida suurem linn, seda rohkem pendeldajaid.

Lisaks elukoha ja tööaja ankurpunkti vahelisele liikumisele vaadeldi ka vaba ajaga seotud korduvalt külastatud kohtade vahelisi liikumisi. Ka nende liikumiste puhul tuli selgelt välja elukoha ja tööaja ankurpunkti vaheliste liikumistega sarnane tõmbekeskuste struktuur.

Tõmbekeskuste hulk ja mõjualad sesoonselt oluliselt ei muutu. Pendelrändajate mahud suurenevad suve perioodil (juunist augustini) võrreldes tööperioodiga (septembrist maini) 5-10%. Näiteks Tallinnasse siseneb tööperioodil 79 000 inimest ja suve perioodil 91 000 inimest. Enamuses tõmbekeskustes on näha sama, suvepuhkuse ja teise kodu kasutamisega seotud tendentsi. Samas väheneb pendelrändega seotud piirkondade arv ehk tagamaa suve perioodil enamusel tõmbekeskustest.

Uuring on abiks kohalikele otsustajatele

Uuringu tellinud regionaalminister Siim Kiisleri sõnul võidavad tugevatest keskustest just seal ümbruses elavad inimesed. "Maapiirkonnas on täna hea elada siis, kui mõistlikus kauguses on tugev linn, tõmbekeskus," selgitas ta ja lisas, et mõistlik kaugus, mida inimesed on nõus igapäevaselt sõitma, on pool tundi või pisut enam.

"Kui selles kauguses on inimesele sobiv töökoht, siis reeglina ta ka ära ei koli. Küll aga on inimeste harjumused muutunud ning väga sageli kasutatakse ka paljusid teenuseid töökoha juures, mitte oma koduomavalitsuses ning sellega peab arvestama," ütles Kiisler.

Ministri sõnul saavad värskest uuringust väga hea infot just kohalikud otsustajad ning see on üheks sisendiks maakonna tõmbekeskuste määratlemisel ning omavalitsusreformi läbiviimisel. "Omavalitsuskorraldus peab vaatama ikka seda, kuidas inimesed elavad ja me ei pea suruma inimesi kunstlikult tänaste omavalitsuste raamidesse," ütles ta.

Teiselt poolt on uuringust saadud andmed sisendiks ka järgnevate aastate regionaalprogrammide kavandamisel, mille peamiseks eesmärgiks on kohalike tõmbekeskuste tugevdamine ja transpordivõimaluste parandamine.

Regionaalse pendelrände uuringu viis läbi Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool. Uuringus analüüsiti üheaastast perioodi eelmise aasta märtsist tänavu veebruarini. Esmakordselt viidi selline uuring läbi Eestis kolm aastat tagasi ning toona oli see maailmas esimene selline uuring.

Uuring põhineb passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel, mille on kogunud Positium LBS koostöös mobiilsideoperaatoriga EMT. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmebaas koosneb EMT võrgus tehtud mobiiltelefonide kõnetoimingute asukohtadest. Igale mobiilside teenuse kasutajale on omistatud juhuslik anonüümsust tagav identifikaator, tänu millele ei saa andmeid seostada ühegi konkreetse inimese ega telefoninumbriga.

Toimetaja: Merili Nael



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised