Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Viru Keemia Grupp hakkab Ojamaal aherainest lupja tootma
Viru Keemia Grupp hakkab Ojamaa kaevanduse aherainest lupja tootma, see ei tähenda tegevuse laiendamist ehitusmaterjalide turul, vaid lupja kasutatakse elektrijaama põlemisgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist.
VKG ostab praegu küllaltki palju lupja, et puhastada elektrijaamade põlemisgaase väävliühenditest. Vääveldioksiidi lubatud kogust põlemisgaasides vähendatakse pidevalt, seega tuleb väävlipuhasteid juurde ehitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vääveldioksiidi sidumine kustutamata lubjaga on seni tõhusaim põlemisgaaside puhastamise tehnoloogia. Nüüd, mil Viru Keemia Grupil on oma kaevandus, mille aherainest saab lupja toota, ongi firmal kasulik oma lubjatehas ehitada. Tegemist on pigem keskkonna- kui äriprojektiga.
"Meil perspektiivis kulub 25 000 tonni lupja aastas, võib-olla isegi veidi rohkem, kui rakenduvad kõik väävlipüüdmisseadmed, mida meil on plaanis ehitada. See, mis praegu olemas on, kasutab 8000 tonni aastas, aga meil on plaanis ehitada veel kaks või isegi kolm sellist, sõltuvalt vajalikust puhastusastmest. See tõstab vajamineva lubja koguse umbes 25 000 tonnini," rääkis VKG juhatuse liige Jaanus Purga.
Väävliühendite tekkeahel on järgmine: põlevkivi utmisel tekib jääkgaas, mis sisaldab väävelvesinikku. Gaas põletatakse elektrijaamas soojuse ning elektri saamiseks. Tekib vääveldioksiid, mis seotakse kustutatud lubja abil kipsiks. Kips on selles protsessi jääkprodukt.
"Kips on neutraalne, temaga ei juhtu looduses midagi ja teda on lubatud ladestada nagu kivi, aga see on traditsiooniline väävliheitmete vähendamise skeem tõepoolest," sõnas Purga.
Tehas on täisautomaatne. Seetõttu lisandub vaid 6 kuni 8 töökohta. Tööle pannakse see tehas järgmise aasta esimeses kvartalis.
Vääveldioksiidi sidumine kustutamata lubjaga on seni tõhusaim põlemisgaaside puhastamise tehnoloogia. Nüüd, mil Viru Keemia Grupil on oma kaevandus, mille aherainest saab lupja toota, ongi firmal kasulik oma lubjatehas ehitada. Tegemist on pigem keskkonna- kui äriprojektiga.
"Meil perspektiivis kulub 25 000 tonni lupja aastas, võib-olla isegi veidi rohkem, kui rakenduvad kõik väävlipüüdmisseadmed, mida meil on plaanis ehitada. See, mis praegu olemas on, kasutab 8000 tonni aastas, aga meil on plaanis ehitada veel kaks või isegi kolm sellist, sõltuvalt vajalikust puhastusastmest. See tõstab vajamineva lubja koguse umbes 25 000 tonnini," rääkis VKG juhatuse liige Jaanus Purga.
Väävliühendite tekkeahel on järgmine: põlevkivi utmisel tekib jääkgaas, mis sisaldab väävelvesinikku. Gaas põletatakse elektrijaamas soojuse ning elektri saamiseks. Tekib vääveldioksiid, mis seotakse kustutatud lubja abil kipsiks. Kips on selles protsessi jääkprodukt.
"Kips on neutraalne, temaga ei juhtu looduses midagi ja teda on lubatud ladestada nagu kivi, aga see on traditsiooniline väävliheitmete vähendamise skeem tõepoolest," sõnas Purga.
Tehas on täisautomaatne. Seetõttu lisandub vaid 6 kuni 8 töökohta. Tööle pannakse see tehas järgmise aasta esimeses kvartalis.
Toimetaja: Karin Koppel