Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Uuring: noored ei taha teatud töid teha, isegi kui nad on töötud
Tööandjate keskliit on mures, et kuigi noorte seas on tööpuudus suur ja ka ettevõtjatel oleks noori töötajaid vaja, ei taha noored teatud ametialadele kandideerida.
Tööandjate keskliidu hiljutisest palgauuringust selgus, et noored ei taha teatud töid teha, isegi kui nad on töötud , vahendasid ERR-i raadiouudised.
Liit nendib, et töötajaid on puudu väga mitmes valdkonnas ja rahvastiku trende arvestades kasvab tööjõupuudus lähiajal veelgi.
Pensionileminejate asemele tuleb tööturule vähem noori, samal ajal on noorte seas töötus väga kõrge.
Tööandjate keskliidu palgauuringu juht Kadri Seeder ütles, et noored ei taha enam teatud ametialadele kandideerida.
"Meil on praegu käsil noorte tööhõive projekt ja üsna keeruline on näiteks kauplusesse müüjateks noori meelitada. Samamoodi näiteks transpordiettevõtted kurdavad, et noored ei tule veoautojuhiks, sest millegipärast on ettekujutus, et need tööd ei vääri tegemist. Kindlasti on seal üks osa ka see, et arvatakse, et seal saab väga vähe palka, mis jällegi ei pruugi tõele vastata, sest palgad on kohati võrreldavad valgekraede palkadega," rääkis ta.
ERRi raadiouudistega rääkinud Tartu noored ütlesid, et nemad ei tahaks näiteks minna koristajaks või poodi turvameheks. "Tahaks midagi sellist, kus saaks millegi tähtsaga tegeleda."
Ühe Narva noormehe sõnul ei tahaks ta teha tööd, kus peab palju vaeva nägema ja kus on väike palk.
"Öösiti ei tahaks tööd teha," ütles Narvast pärit neiu.
Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et mitte ainult noored ei taha teatud tööd teha vaid üldse on raske sobivaid inimesi leida.
"Teatud piirkondades on üldse keeruline leida häid teenindajaid. Aga ka noorte osas võime rääkida, et mõnes piirkonnas on nende ootused väga kõrged, kuid samas ei käi kogemus ja oskused nende ootustega kaasas."
Tallinna ülikooli vanemteaduri Marge Undi hinnangul on noorte töötuses sageli süüdi lapsevanemad. Tihti on nad ületöötanud või töötavad teises riigis ja lapsed usaldatakse väga kergelt meedia hoolde.
"Selle tagajärjel on paljude noorte sotsiaalsed oskused nii kärbunud, et neil on keeruline hiljem tööelus toime tulla," nentis Unt.
Euroopa Komisjon soovitab kehtestada Euroopa sotsiaalfondi toel ka Eestis nn noortegarantii, millega tagatakse, et kõik kuni 25-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist töö-, täiendõppe või praktikakoha pakkumise.
Liit nendib, et töötajaid on puudu väga mitmes valdkonnas ja rahvastiku trende arvestades kasvab tööjõupuudus lähiajal veelgi.
Pensionileminejate asemele tuleb tööturule vähem noori, samal ajal on noorte seas töötus väga kõrge.
Tööandjate keskliidu palgauuringu juht Kadri Seeder ütles, et noored ei taha enam teatud ametialadele kandideerida.
"Meil on praegu käsil noorte tööhõive projekt ja üsna keeruline on näiteks kauplusesse müüjateks noori meelitada. Samamoodi näiteks transpordiettevõtted kurdavad, et noored ei tule veoautojuhiks, sest millegipärast on ettekujutus, et need tööd ei vääri tegemist. Kindlasti on seal üks osa ka see, et arvatakse, et seal saab väga vähe palka, mis jällegi ei pruugi tõele vastata, sest palgad on kohati võrreldavad valgekraede palkadega," rääkis ta.
ERRi raadiouudistega rääkinud Tartu noored ütlesid, et nemad ei tahaks näiteks minna koristajaks või poodi turvameheks. "Tahaks midagi sellist, kus saaks millegi tähtsaga tegeleda."
Ühe Narva noormehe sõnul ei tahaks ta teha tööd, kus peab palju vaeva nägema ja kus on väike palk.
"Öösiti ei tahaks tööd teha," ütles Narvast pärit neiu.
Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et mitte ainult noored ei taha teatud tööd teha vaid üldse on raske sobivaid inimesi leida.
"Teatud piirkondades on üldse keeruline leida häid teenindajaid. Aga ka noorte osas võime rääkida, et mõnes piirkonnas on nende ootused väga kõrged, kuid samas ei käi kogemus ja oskused nende ootustega kaasas."
Tallinna ülikooli vanemteaduri Marge Undi hinnangul on noorte töötuses sageli süüdi lapsevanemad. Tihti on nad ületöötanud või töötavad teises riigis ja lapsed usaldatakse väga kergelt meedia hoolde.
"Selle tagajärjel on paljude noorte sotsiaalsed oskused nii kärbunud, et neil on keeruline hiljem tööelus toime tulla," nentis Unt.
Euroopa Komisjon soovitab kehtestada Euroopa sotsiaalfondi toel ka Eestis nn noortegarantii, millega tagatakse, et kõik kuni 25-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist töö-, täiendõppe või praktikakoha pakkumise.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim