Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ministeerium: keeruliste üürivaidluste aeg lüheneb märgatavalt
Möödunud nädala "Pealtnägijas" paljastunud lugu, kuidas üürnik keeldub kolima välja uute omanike kätte läinud majast. Siiani ei ole abi olnud ka kohtust, kuid justiitsministeeriumi kinnitusel on kavas muudatused, mis lühendavad keeruliste üürivaidluste aega tunduvalt.
Poolteist nädalat tagasi katkes mullu suvel Tallinna külje alla Jälgimäele kohtutäituri enampakkumiselt paarismajaboksi ostnud Gerli ja Vootele Pihelgase kannatus ja nad murdsid sisse oma koju. Oma koju ei ole kolmandat last ootav pere aga senini kolinud, sest majas elab selle endise omaniku üürnik Relika Roostalu, kes ei luba uusi omanikke isegi krundile ega maksa sentigi üüri, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
Pihelgad on ära proovinud kõik seaduslikud võtted. Palunud nii kirjalikult kui suuliselt, pöördunud üürileppe lõpetamiseks ja maakleri väljatõstmiseks kohtusse, nad on palganud juristi ja küsinud abi politseilt, kohtutäiturilt. Tulemust pole aga senini.
Nädal tagasi lahti rullitud kinnisvarasaaga tõi Pihelgate perele sadu toetussõnumeid ja soovitusi ning tõstis tagajalgadele tuhanded netikommentaatorid. Pärast saadet käivitas oma meediakampaania ka Relika Roostalu, kes oli "Pealtnägija" intervjuust korduvalt keeldunud.
Roostalu soov näidata end tagakiusatud ohvrina sai aga põrmustava hoobi, kui "Pealtnägijale" saadeti kohtumaterjalid, mis näitavad, et naine valetab silmagi pilgutamata. Selgus, et tegu on staažika nn puuküürnikuga, kes viimased neli aastat on elanud mitmetes rendimajades nende omanikele makse tasumata.
2009. aasta märtsis, kui Roostalu aitas Viimsis Nurme tänaval müüa ühe ehitusfirma ridaelamubokse, võttis ta neist ühe ise üürile. Juba septembris löödi maakler majast minema, sest ta ei tasunud üüri ja kommunaale. Veel enam, Roostalu viis näidismajast ära kogu selle sisustuse, WC poti harja ja paberihoidjani välja. Uurija tunnistas Roostalu isegi kuriteos kahtlustatavaks, ent siis nõustus naine vabatahtlikult hüvitama üle 3000 eurose kahju ning prokurör lõpetas oportuniteediga kriminaalasja. Tasumata üürivõla - 4650 eurot, mõistis kohus aga Roostalult tagaselja välja alles mullu aprillis.
Saanud Viimsis sule sappa, kolis Roostalu oma perega Hiiule, Pargi tänaval asuvasse üürimajja. Sealt põgenes ta mitu kuud pärast lepingu tähtaja lõppu 2011. aasta jaanuaris, jättes endast maha üle 9000 eurose võla. Omanik on sellest kätte saanud 120 eurot, sest veel nädala eest väärikas kinnisvarabüroos töötanud Roostalu on kohtutäituri väitel töötu ja saab riigilt toetust.
Tegu ei ole üksikjuhtumiga
Pihelgate ja Roostalu puhul ei ole tegu üksikjuhtumiga - inimeste usaldust ja süsteemi nõrkust kuritarvitavate nn puuküürnike probleem on Eestis üllatavalt lai.
"Selliste situatsioonide kasvu põhjustas väga selgelt majanduskriis. Paljud inimesed jäid üleöö vaeseks ja seda frustratsiooni püütakse nüüd kuidagi kellegi peal välja elada. Omaks võtta, et ma olen ise süüdi ja tegin valesid otsuseid, keegi meist ei taha teha ja seetõttu püütakse kuidagi teiste arvelt elada, " rääkis 1Partner Kinnisvara juhatuse liige Martin Vahter.
Martin Vahter on sarnase kadalipu kogu selle kirerohkuses omal nahal läbi elanud. Juba 2006. aastal alustas ta protsessimist üürnikuga, kes maksis laest võetud lepingu alusel kuus vaid ühe krooni üüri. Lahkus üürnik korterist alles 2012. aastal ehk üle kuue aasta hiljem, ja mitte seetõttu, et kohus lõpuks otsuse langetas, vaid pahatahtlik üürnik lihtsalt väsis esimesena lõputust kohtusõjast ära.
"Me tegime talle igasuguseid ettepanekuid, et lõpetame üürilepingu ära, lepime kokku /.../, aga kõik oli tulutult ja ta ütles mulle ka viisakalt, et tal on lihtsam, odavam kohut käia kui üürileping üles öelda," rääkis Vahter.
Probleemi osas on eriarvamused
Kus täpselt on aga viga, mida sedatüüpi kiuslikud inimesed nii libedalt ära kasutavad? Üks osa arvajatest tormas pärast Pihelgate saaga avalikustamist muutma iganenud seadust.
"Kui selline halb inimene tahab ikkagi teisele käru keerata, siis tal see võimalus on olemas ja tänane võlaõigusseadus, mis üürilepingu valdkonda reguleerib, on tegelikult väga üürnikule rohkem õigusi andev ehk on üürniku poole kaldu ja see võimaldabki, nagu me antud hekel näeme, elada tasuta võõral pinnal," kommenteeris Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark eelmisel nädalal "Terevisioonis".
Kõik "Pealtnägijale" intervjuu andnud spetsialistid, eesotsas justiisministeeriumi asekantsleri Marko Aavikuga, on aga veendnud, et seadustel pole viga midagi ja süsteemi suurim pidur on kohtus. "Kahtlemata on iga vaidlus kohtu jaoks töö ja selles suhtes ei ole ka uudis ühiskonna ega kohtu jaoks see, et kohtuvaidlused võiksid tänasega võrreldes käia kiiremini," märkis Aavik.
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Veikko Puolakainen tõdes aga, et kohtud on niivõrd ülekoormatud, et ei jõua füüsiliselt mõistliku aja jooksul asja lahendada. "Kohtud menetlevad asju nende laekumise järjekorras, mitte selles järjekorras, mis võiks olla mingi prioriteet. Inimene ju seda ei tea. Tavainimene, kes võib-olla üks või kaks korda elus satub kohtusse, mõtleb, et tema asi on nii tähtis, miks ta juba ette ei tule ja kohtud on aeglased," rääkis Puolakainen.
Jälgimäel Kaiu teel asuva paarismaja endine omanik Karl Sooväli lõpetas Relika Roostaluga esimest korda võlgade tõttu üürilepingu juba aasta tagasi, mille naine kohe kohtusse kaebas. Aasta jooksul ei ole toimunud aga ainsatki sisulist kohtuistungit, sest Relika ei ilmunud neljal korral kohale, vabandades end lapse haiguse, välisreisi ja muu sarnasega. Uut istungit ei ole tänaseks isegi määratud.
"Ilmselgelt on ju ühiskonna ootus see, et säärased vaidlused, konkreetselt üürnike ja omanike vahelised asjad, vajavad tegelikult eluliselt kiiret lahendust. Ega omanikud ei saa ju ka eeldada, et nad peaks aasta, kaks, kolm käima kohut, kulutama tohutult selle peale nii ajaressurssi kui ka, mis seal salata, raha," arutles Puolakainen.
Kohtutäiturid ei kasuta kõiki võimalusi
Justiitsministeerium on täna võtnud jõuliselt ette plaani kiirendada keskmise protsessi kestvust maakohtus poole võrra. Nii jõustati aasta hakul hulk seadusemuudatusi, mis peavad kärpima kiuslike venitajate tiibu - lihtsustati kohtudokumentide kättetoimetamist ja kohtul lubati inimestega kontakti otsida kas või Facebooki kaudu.
"Me oleme käivitanud sel aastal pilootprojekti Harju maakohtus, kus viiakse ellu hulk muudatusi ja võetakse tööle kvaliteetsem personal. Harju maakohus on seadnud endale eesmärgiks aastaks 2015 jõuda selleni, et keskmiselt ükski menetlus ei kesta üle saja päeva ja see aitab kaasa ka sellele, et keerulised üürivaidlused hakkavad tänasega võrreldes oluliselt lühemat aega kestma," selgitas Marko Aavik.
Mis kasu on sellest kõiget aga Gerli ja Vootele Pihelgaele? Juba mullu augustis kasutasid nad seadusest tulenevat õigust ja lõpetasid Relika Roostaluga ühepoolselt üürilepingu kolmekuulise etteteatamisega, seega mullu 20. novembriks pidi maja olema tühi. Roostalu kaebas lõpetamise kohtusse, kohus aga hagi ei rahuldanud, sest naine jäi selle esitamisega hiljaks. Siis nõudis Roostalu tähtaja ennistamist ja alles eile selgus, et 17. jaanuaril ei rahuldanud kohus ka seda taotlust.
"Tegelikult juriidiliselt tähendab see seda, et see üürileping on ülesütlemisega kehtivalt lõppenud ja sellel üürnikul ei ole täna seal mingit õigust sees enam viibida, kui see on tõesti nii," selgitas Veikko Puolakainen.
Just selles, et kohus pole Roostalu hagi menetlusse võtnud, peitub väga oluline võti, millega võiks Puolakaineni ja tema mitme kolleegi väitel juba homme Roostalu majast välja tõsta.
"Kui tal [Pihelgas - toim.] on olemas ikkagi enampakkumise akt, kus ta osales ja omandas selle avaliku enampakkumise teel ja kui nüüd selle võimaliku kohtuvaidluse käigus selgubki, et üürnikul ei ole õigus ja tema leping on lõppenud, siis tegelikult tal ju seal õigust olla ei ole. Ma väidan, et praegusel juhul saaks kohtutäitur algatada uue täitemenetluse sellesama sundenampakkumise akti alusel ja nõuda selle asja üleandmist omanikule ehk kõik, kes seal sees, peaksid sealt välja minema, nimeliselt nimetamata. Selline võimalus on Eesti seaduses täna täiesti olemas ja kahjuks mingil põhjusel minu kogemus ütleb, et kohtutäiturid ei taha või nad ei julge seda täiel määral rakendada," selgitas Puolakainen.
Ta lisas, et seadus ütleb väga üheselt, et üürnikud tuleb füüsiliselt välja tõsta, kasutades vajadusel politsei abi.
See aga on Pihelgatele juba läbitud tee. Neile maja müünud kohtutäitur väitis, et temal pole õigust Roostalut välja tõsta ja samal seisukohal on ka mitmed teised õiguspraktikud, kelle väitel saab seda teha üksnes kohtu vastava otsusega.
"Paragrahv 33 põhiseaduses ütleb, et inimese kodu on puutumatu. Kodu all ei mõelda seda, et see on kinnisvara omaniku kodu, mis on puutumatu, vaid igasugune kodu, ka üürikodu," ütles Juristide Liiidu president Priidu Pärna eile "Aktuaalses kaameras".
Et isegi juristid ei suuda omavahel kokku leppida, kellel on õigus, on seetõttu endiselt ebaselge, millal ükskord Pihelgad oma koju pääsevad. Veidi selgem on vaid see, et tühjaks ähvarduseks tuleb lugeda Relika Roostalu esindaja lubadust, et koos ehitajatega oma majja sisse muukinud Gerlit ja Vootelet ootab kriminaalkaristus.
"Konkreetse näite puhul oli näha, et omanik avas ukse, tegi seal tiiru, fikseeris olukorra, sulges ukse ja andis võtme naabrimehele, läks ära. Tegelikult üürnik saab iga kell ju sinna ise sisse tagasi pääseda ja juriidilises mõistes selles osas võiks öelda, et omanik tegutses seaduse piirides, aga juhul, kui ta tõesti oleks seal midagi lõhkunud, välja visanud, siis oleks juba tegemist seaduserikkumisega," rääkis Puolakainen.
Relika Roostalu esindaja Reet Vokk kinnitas möödunud nädalal "Pealtnägijale", et Roostalu kolib Pihelgate majast välja kohe pärast seda, kui tema kahe aastane üürileping tänavu aprillis läbi saab.
Pihelgad on ära proovinud kõik seaduslikud võtted. Palunud nii kirjalikult kui suuliselt, pöördunud üürileppe lõpetamiseks ja maakleri väljatõstmiseks kohtusse, nad on palganud juristi ja küsinud abi politseilt, kohtutäiturilt. Tulemust pole aga senini.
Nädal tagasi lahti rullitud kinnisvarasaaga tõi Pihelgate perele sadu toetussõnumeid ja soovitusi ning tõstis tagajalgadele tuhanded netikommentaatorid. Pärast saadet käivitas oma meediakampaania ka Relika Roostalu, kes oli "Pealtnägija" intervjuust korduvalt keeldunud.
Roostalu soov näidata end tagakiusatud ohvrina sai aga põrmustava hoobi, kui "Pealtnägijale" saadeti kohtumaterjalid, mis näitavad, et naine valetab silmagi pilgutamata. Selgus, et tegu on staažika nn puuküürnikuga, kes viimased neli aastat on elanud mitmetes rendimajades nende omanikele makse tasumata.
2009. aasta märtsis, kui Roostalu aitas Viimsis Nurme tänaval müüa ühe ehitusfirma ridaelamubokse, võttis ta neist ühe ise üürile. Juba septembris löödi maakler majast minema, sest ta ei tasunud üüri ja kommunaale. Veel enam, Roostalu viis näidismajast ära kogu selle sisustuse, WC poti harja ja paberihoidjani välja. Uurija tunnistas Roostalu isegi kuriteos kahtlustatavaks, ent siis nõustus naine vabatahtlikult hüvitama üle 3000 eurose kahju ning prokurör lõpetas oportuniteediga kriminaalasja. Tasumata üürivõla - 4650 eurot, mõistis kohus aga Roostalult tagaselja välja alles mullu aprillis.
Saanud Viimsis sule sappa, kolis Roostalu oma perega Hiiule, Pargi tänaval asuvasse üürimajja. Sealt põgenes ta mitu kuud pärast lepingu tähtaja lõppu 2011. aasta jaanuaris, jättes endast maha üle 9000 eurose võla. Omanik on sellest kätte saanud 120 eurot, sest veel nädala eest väärikas kinnisvarabüroos töötanud Roostalu on kohtutäituri väitel töötu ja saab riigilt toetust.
Tegu ei ole üksikjuhtumiga
Pihelgate ja Roostalu puhul ei ole tegu üksikjuhtumiga - inimeste usaldust ja süsteemi nõrkust kuritarvitavate nn puuküürnike probleem on Eestis üllatavalt lai.
"Selliste situatsioonide kasvu põhjustas väga selgelt majanduskriis. Paljud inimesed jäid üleöö vaeseks ja seda frustratsiooni püütakse nüüd kuidagi kellegi peal välja elada. Omaks võtta, et ma olen ise süüdi ja tegin valesid otsuseid, keegi meist ei taha teha ja seetõttu püütakse kuidagi teiste arvelt elada, " rääkis 1Partner Kinnisvara juhatuse liige Martin Vahter.
Martin Vahter on sarnase kadalipu kogu selle kirerohkuses omal nahal läbi elanud. Juba 2006. aastal alustas ta protsessimist üürnikuga, kes maksis laest võetud lepingu alusel kuus vaid ühe krooni üüri. Lahkus üürnik korterist alles 2012. aastal ehk üle kuue aasta hiljem, ja mitte seetõttu, et kohus lõpuks otsuse langetas, vaid pahatahtlik üürnik lihtsalt väsis esimesena lõputust kohtusõjast ära.
"Me tegime talle igasuguseid ettepanekuid, et lõpetame üürilepingu ära, lepime kokku /.../, aga kõik oli tulutult ja ta ütles mulle ka viisakalt, et tal on lihtsam, odavam kohut käia kui üürileping üles öelda," rääkis Vahter.
Probleemi osas on eriarvamused
Kus täpselt on aga viga, mida sedatüüpi kiuslikud inimesed nii libedalt ära kasutavad? Üks osa arvajatest tormas pärast Pihelgate saaga avalikustamist muutma iganenud seadust.
"Kui selline halb inimene tahab ikkagi teisele käru keerata, siis tal see võimalus on olemas ja tänane võlaõigusseadus, mis üürilepingu valdkonda reguleerib, on tegelikult väga üürnikule rohkem õigusi andev ehk on üürniku poole kaldu ja see võimaldabki, nagu me antud hekel näeme, elada tasuta võõral pinnal," kommenteeris Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark eelmisel nädalal "Terevisioonis".
Kõik "Pealtnägijale" intervjuu andnud spetsialistid, eesotsas justiisministeeriumi asekantsleri Marko Aavikuga, on aga veendnud, et seadustel pole viga midagi ja süsteemi suurim pidur on kohtus. "Kahtlemata on iga vaidlus kohtu jaoks töö ja selles suhtes ei ole ka uudis ühiskonna ega kohtu jaoks see, et kohtuvaidlused võiksid tänasega võrreldes käia kiiremini," märkis Aavik.
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Veikko Puolakainen tõdes aga, et kohtud on niivõrd ülekoormatud, et ei jõua füüsiliselt mõistliku aja jooksul asja lahendada. "Kohtud menetlevad asju nende laekumise järjekorras, mitte selles järjekorras, mis võiks olla mingi prioriteet. Inimene ju seda ei tea. Tavainimene, kes võib-olla üks või kaks korda elus satub kohtusse, mõtleb, et tema asi on nii tähtis, miks ta juba ette ei tule ja kohtud on aeglased," rääkis Puolakainen.
Jälgimäel Kaiu teel asuva paarismaja endine omanik Karl Sooväli lõpetas Relika Roostaluga esimest korda võlgade tõttu üürilepingu juba aasta tagasi, mille naine kohe kohtusse kaebas. Aasta jooksul ei ole toimunud aga ainsatki sisulist kohtuistungit, sest Relika ei ilmunud neljal korral kohale, vabandades end lapse haiguse, välisreisi ja muu sarnasega. Uut istungit ei ole tänaseks isegi määratud.
"Ilmselgelt on ju ühiskonna ootus see, et säärased vaidlused, konkreetselt üürnike ja omanike vahelised asjad, vajavad tegelikult eluliselt kiiret lahendust. Ega omanikud ei saa ju ka eeldada, et nad peaks aasta, kaks, kolm käima kohut, kulutama tohutult selle peale nii ajaressurssi kui ka, mis seal salata, raha," arutles Puolakainen.
Kohtutäiturid ei kasuta kõiki võimalusi
Justiitsministeerium on täna võtnud jõuliselt ette plaani kiirendada keskmise protsessi kestvust maakohtus poole võrra. Nii jõustati aasta hakul hulk seadusemuudatusi, mis peavad kärpima kiuslike venitajate tiibu - lihtsustati kohtudokumentide kättetoimetamist ja kohtul lubati inimestega kontakti otsida kas või Facebooki kaudu.
"Me oleme käivitanud sel aastal pilootprojekti Harju maakohtus, kus viiakse ellu hulk muudatusi ja võetakse tööle kvaliteetsem personal. Harju maakohus on seadnud endale eesmärgiks aastaks 2015 jõuda selleni, et keskmiselt ükski menetlus ei kesta üle saja päeva ja see aitab kaasa ka sellele, et keerulised üürivaidlused hakkavad tänasega võrreldes oluliselt lühemat aega kestma," selgitas Marko Aavik.
Mis kasu on sellest kõiget aga Gerli ja Vootele Pihelgaele? Juba mullu augustis kasutasid nad seadusest tulenevat õigust ja lõpetasid Relika Roostaluga ühepoolselt üürilepingu kolmekuulise etteteatamisega, seega mullu 20. novembriks pidi maja olema tühi. Roostalu kaebas lõpetamise kohtusse, kohus aga hagi ei rahuldanud, sest naine jäi selle esitamisega hiljaks. Siis nõudis Roostalu tähtaja ennistamist ja alles eile selgus, et 17. jaanuaril ei rahuldanud kohus ka seda taotlust.
"Tegelikult juriidiliselt tähendab see seda, et see üürileping on ülesütlemisega kehtivalt lõppenud ja sellel üürnikul ei ole täna seal mingit õigust sees enam viibida, kui see on tõesti nii," selgitas Veikko Puolakainen.
Just selles, et kohus pole Roostalu hagi menetlusse võtnud, peitub väga oluline võti, millega võiks Puolakaineni ja tema mitme kolleegi väitel juba homme Roostalu majast välja tõsta.
"Kui tal [Pihelgas - toim.] on olemas ikkagi enampakkumise akt, kus ta osales ja omandas selle avaliku enampakkumise teel ja kui nüüd selle võimaliku kohtuvaidluse käigus selgubki, et üürnikul ei ole õigus ja tema leping on lõppenud, siis tegelikult tal ju seal õigust olla ei ole. Ma väidan, et praegusel juhul saaks kohtutäitur algatada uue täitemenetluse sellesama sundenampakkumise akti alusel ja nõuda selle asja üleandmist omanikule ehk kõik, kes seal sees, peaksid sealt välja minema, nimeliselt nimetamata. Selline võimalus on Eesti seaduses täna täiesti olemas ja kahjuks mingil põhjusel minu kogemus ütleb, et kohtutäiturid ei taha või nad ei julge seda täiel määral rakendada," selgitas Puolakainen.
Ta lisas, et seadus ütleb väga üheselt, et üürnikud tuleb füüsiliselt välja tõsta, kasutades vajadusel politsei abi.
See aga on Pihelgatele juba läbitud tee. Neile maja müünud kohtutäitur väitis, et temal pole õigust Roostalut välja tõsta ja samal seisukohal on ka mitmed teised õiguspraktikud, kelle väitel saab seda teha üksnes kohtu vastava otsusega.
"Paragrahv 33 põhiseaduses ütleb, et inimese kodu on puutumatu. Kodu all ei mõelda seda, et see on kinnisvara omaniku kodu, mis on puutumatu, vaid igasugune kodu, ka üürikodu," ütles Juristide Liiidu president Priidu Pärna eile "Aktuaalses kaameras".
Et isegi juristid ei suuda omavahel kokku leppida, kellel on õigus, on seetõttu endiselt ebaselge, millal ükskord Pihelgad oma koju pääsevad. Veidi selgem on vaid see, et tühjaks ähvarduseks tuleb lugeda Relika Roostalu esindaja lubadust, et koos ehitajatega oma majja sisse muukinud Gerlit ja Vootelet ootab kriminaalkaristus.
"Konkreetse näite puhul oli näha, et omanik avas ukse, tegi seal tiiru, fikseeris olukorra, sulges ukse ja andis võtme naabrimehele, läks ära. Tegelikult üürnik saab iga kell ju sinna ise sisse tagasi pääseda ja juriidilises mõistes selles osas võiks öelda, et omanik tegutses seaduse piirides, aga juhul, kui ta tõesti oleks seal midagi lõhkunud, välja visanud, siis oleks juba tegemist seaduserikkumisega," rääkis Puolakainen.
Relika Roostalu esindaja Reet Vokk kinnitas möödunud nädalal "Pealtnägijale", et Roostalu kolib Pihelgate majast välja kohe pärast seda, kui tema kahe aastane üürileping tänavu aprillis läbi saab.
Toimetaja: Merili Nael