Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Huvijuht: noori ei võõruta alkoholist kampaaniad ega loengud
Noori hoiavad alkoholist eemal pigem huvitegevus ja elulised oskused kui loengud ja kampaaniad, tõdeti täna Tallinnas toimunud arutelul alkoholiennetuse võimalikkusest koolis.
Kooli huvijuht ja ettevõtja Hannes Lents arvab, et alkoholiennetus ei vaja eraldi meetmeid nagu kampaaniaid või loenguid, kui kahjulik alkohol on. Tema sõnul hoidub noor alkoholi tarvitamisest muudel põhjustel, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Meil tuleb aidata noorel ennast leida, ennast tundma õppida, et ta saaks aru, mis talle meeldib, mida ta teha tahab, miks ta tahab, miks ta üldse midagi teeb ja läbi selle tegevuse tegelikult me toetamegi seda, et noor teeb õiged valikud, mitte selliseid valikuid, mis tulevikus tema võimalusi piiraks," rääkis Lents.
Psühholoog Kristel Laur rõhutas, et alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise ennetamisel on vaja tegeleda noorte eluliste oskustega.
"Enesejuhtimisega seotud oskused, sotsiaalsed oskused. Need oskused on abiks neil probleemiga toime tulekuks. See nähtus on palju komplekssem kui lihtsalt see, kas öelda alkoholile ei või jah," selgitas Laur.
Ennetusega hakatakse tegelema liiga hilja
Probleemina nähakse ka seda, et ennetusega hakatakse tegelema liiga hilja ning Lentsi hinnangul näevad noored vaid alkoholi positiivset mõju.
"Ma näen seda seost, et alkohol seostub meile positiivsete emotsioonidega, see seostub sellega, et meil on peol tore olla alkoholiga, see annab meile vabaduse, see aitab meil lõõgastuda ja kõige positiivsega. Me kõik ignoreerime kõike seda negatiivset, mis see kaasa toob," rääkis ta.
Eesti noored, võrreldes oma eakaaslastega teistes riikides, tarbivad küsitluse järgi alkoholi keskmisest vähem, aga kui, siis juba põhjalikult. 15-aastastest poistest on end elu jooksul kaks või enam korda päris purju joonud peaaegu pooled, tüdrukutest 42 protsenti. Eesti on selle näitajaga 39 riigi seas kuuendal kohal.
"Need on väga drastilised näited. Ma ise töötasin koolis huvijuhina ja kuulda seda, kuidas päris suur hulk noori igal nädalavahetusel ennast purju joovad, see on košmaar ja väga hirmutav. Need noored on meie ainus inimkapital, kes meie riiki edasi viivad. See on ilmselgelt šokeeriv, aga need numbrid on olnud juba pikka aega šokeerivad," lausus Lents.
"Meil tuleb aidata noorel ennast leida, ennast tundma õppida, et ta saaks aru, mis talle meeldib, mida ta teha tahab, miks ta tahab, miks ta üldse midagi teeb ja läbi selle tegevuse tegelikult me toetamegi seda, et noor teeb õiged valikud, mitte selliseid valikuid, mis tulevikus tema võimalusi piiraks," rääkis Lents.
Psühholoog Kristel Laur rõhutas, et alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise ennetamisel on vaja tegeleda noorte eluliste oskustega.
"Enesejuhtimisega seotud oskused, sotsiaalsed oskused. Need oskused on abiks neil probleemiga toime tulekuks. See nähtus on palju komplekssem kui lihtsalt see, kas öelda alkoholile ei või jah," selgitas Laur.
Ennetusega hakatakse tegelema liiga hilja
Probleemina nähakse ka seda, et ennetusega hakatakse tegelema liiga hilja ning Lentsi hinnangul näevad noored vaid alkoholi positiivset mõju.
"Ma näen seda seost, et alkohol seostub meile positiivsete emotsioonidega, see seostub sellega, et meil on peol tore olla alkoholiga, see annab meile vabaduse, see aitab meil lõõgastuda ja kõige positiivsega. Me kõik ignoreerime kõike seda negatiivset, mis see kaasa toob," rääkis ta.
Eesti noored, võrreldes oma eakaaslastega teistes riikides, tarbivad küsitluse järgi alkoholi keskmisest vähem, aga kui, siis juba põhjalikult. 15-aastastest poistest on end elu jooksul kaks või enam korda päris purju joonud peaaegu pooled, tüdrukutest 42 protsenti. Eesti on selle näitajaga 39 riigi seas kuuendal kohal.
"Need on väga drastilised näited. Ma ise töötasin koolis huvijuhina ja kuulda seda, kuidas päris suur hulk noori igal nädalavahetusel ennast purju joovad, see on košmaar ja väga hirmutav. Need noored on meie ainus inimkapital, kes meie riiki edasi viivad. See on ilmselgelt šokeeriv, aga need numbrid on olnud juba pikka aega šokeerivad," lausus Lents.
Toimetaja: Rutt Ernits