Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Harimata noorte töölepääsemise takistuseks on pessimism
Uuringu kohaselt on alaharitud noored oma tuleviku suhtes pessimistlikud ning ei usu, et neil oleks Eestis üldse võimalikki saada hea palgaga tööd või materiaalset kindlustatust.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis selle sotsiaalselt tõrjutud riskigrupi aitamiseks läbi projekti, kus püüdis alla 9-klassilise haridusega noori aidata jalule nn edasipürgijate klubides, mis andsid neile nii sotsiaalseid oskusi kui vajalikke teadmisi tööturul edukamaks toimetamiseks, vahendas Postimehe võrguleht.
Sotsioloog Iris Pettai sõnul on tegemist väga raske sihtrühmaga, sest enamikul on psüühilised traumad kas lapsepõlvest või hiljutisest kogemusest ning seetõttu tuli enam tegeleda just noorte enesehinnangu tõstmise ja motiveerimisega.
Küsitlusest selgus, et lapsepõlvekodus on peretülisid kogenud 73 protsenti edasipürgijate klubisse tulnud noortest, 41 protsenti on pidanud taluma füüsilisi karistusi ja peksu ning paljud on dramaatilisi sündmusi pidanud üle elama ka hiljem, näiteks 42 protsenti on kaotanud lähedase inimese, igal kolmandal on vanemad lahutanud, iga kaheksas elukoha kaotanud.
Küsitluse kohaselt on ligi pooled ehk 44 protsenti alaharitud eestlastest pidanud viimase kolme aasta jooksul kokku puutuma olukorraga, kus neid ei võetud tööle, 36 protsendil on tulnud töötada miinimupalga eest, vaid pisut vähematel on tulnud olla pikalt töötu.
Seejuures on vene alaharitud noored kannatanud tõrjutuse all enamgi - nii on iga viies alaharitud vene noor koondatud madala hariduse tõttu, iga kümnendat on koheldud ametiasutustes üleolevalt.
Sotsioloog Iris Pettai sõnul on tegemist väga raske sihtrühmaga, sest enamikul on psüühilised traumad kas lapsepõlvest või hiljutisest kogemusest ning seetõttu tuli enam tegeleda just noorte enesehinnangu tõstmise ja motiveerimisega.
Küsitlusest selgus, et lapsepõlvekodus on peretülisid kogenud 73 protsenti edasipürgijate klubisse tulnud noortest, 41 protsenti on pidanud taluma füüsilisi karistusi ja peksu ning paljud on dramaatilisi sündmusi pidanud üle elama ka hiljem, näiteks 42 protsenti on kaotanud lähedase inimese, igal kolmandal on vanemad lahutanud, iga kaheksas elukoha kaotanud.
Küsitluse kohaselt on ligi pooled ehk 44 protsenti alaharitud eestlastest pidanud viimase kolme aasta jooksul kokku puutuma olukorraga, kus neid ei võetud tööle, 36 protsendil on tulnud töötada miinimupalga eest, vaid pisut vähematel on tulnud olla pikalt töötu.
Seejuures on vene alaharitud noored kannatanud tõrjutuse all enamgi - nii on iga viies alaharitud vene noor koondatud madala hariduse tõttu, iga kümnendat on koheldud ametiasutustes üleolevalt.
Toimetaja: Marek Kuul