Aasiast pärit turistide arv on Eestis kasvuteel ({{commentsTotal}})

ERR
ERR
Aasia riikidest pärit turistide osakaal hakkab ka Eestis tasapisi suurenema ja ehkki esialgu pole näiteks Hiinast massiliselt turiste oodata, on turismiarendajatel juba ka plaanid, mida võiks neile näidata ja kuidas kauge kandi inimesi Eestisse meelitada.
Tõnis Roosimaa elas aastaid Hiinas ja nüüd jutustab ta giidina hiina keeles turistidele lugusid Tallinna ajaloost, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hiinlasi tuleb kindlasti rohkem. Hiinlased on väga targad, mina olen mitme grupiga teinud niimoodi, et ma näitan neile linna ja pärast seda näen neid juba iseseisvalt vedamas. Need inimesed õpivad ära ja toovad oma gruppe," ütles Roosimaa.

Hiina turistide viimase aasta juurdekasv on 97 protsenti ning see tundub muljetavaldav.  Arvuliselt pole aga turiste veel väga massiliselt. Aastas tuleb Hiinast Eestisse umbkaudu 5000 turisti. Sama palju käib Eestis ühe kuu jooksul näiteks leedulasi või poolakaid. Euroopasse jõuavad samas need Aasia turistid, kelle rahakott on üsna paks.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ütles, et Euroopasse reisides jäetakse sinna umbes 2500 eurot inimese kohta.

"Tõsi on see, et nende lemmiktegevus on ka sisseostude tegemine, tänu sellele on need summad suured. Siin tuleb paraku ka tõdeda, et Eestis ei ole nii kuulsaid rahvusvahelisi brände, mille peale inimesed oskaksid siia tulla," nentis Mutso.

Eestil on turistile pakkuda aga kauneid vaateid Tallinna vanalinnast ning neile, kes tahavad kauemaks kui päevaks jääda, sõitu Lõuna-Eestisse ja saartele. Eksootikat peaks pakkuma ka teletorn

"Hiinas on kindlasti palju väga kõrgeid pilvelõhkujaid, kuid see vaade alla on teistele majadele ja linnale. Meie teletornist alla vaadates näeme merd, metsa ja väikseid elamuid. See on nende jaoks täiesti eksootiline elamus," selgitas Mutso.

Hiinlased teevad aasta jooksul 50 miljonit reisi. Euroopasse jõuab vaid kolm protsenti.

Giid Tõnis Roosimaa usub, et see on alles õhuke koorekiht. "Aga kui hakkavad rohkem ja rohkem tulema, siis siis on neid palju".

Ehk ongi nüüd aeg uurida Aasia turistide soove ning majutusasutustes õppida hiina keeles tervitama.

Toimetaja: Karin Koppel



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: