Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Norman Aas: kohtunike ja prokuröride palkade vahe toob probleeme
Riigi peaprokurör Norman Aas märkis prokuröride üldkogul peetud kõnes, et kohtunike ja prokuröride palkade märgatava vahe tõttu lahkuvad paljud prokurörid prokuratuurist ja asuvad ametisse kohtunikena.
Aasa kinnitusel selgub prokuratuuri personaliliikumisi vaadates, et viimaste aastate jooksul on prokuratuurist kohtusse lahkunud paljud prokurörid.
"Kohtuniku elukutse on kahtlemata üks juristielukutse tippe ja iseenesest ei ole sellises liikumises midagi halba, pigem vastupidi. Samas on neid ametivahetusi täpsemalt analüüsides siiski leitavad mõned ohumärgid prokuratuuri jaoks, millega peab tegelema. Selline liikumine on olnud vaid ühesuunaline, mis tõestab, et süsteem on ühele poole veidi kaldu," nentis peaprokurör.
Norman Aasa sõnul on prokuröri palk kui prokuröri ainuke sissetulekuallikas kindlasti üheks oluliseks motivatsiooniallikaks. "See peab olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine võrreldes näiteks kohtunikega, mis tagab selle, et prokuröriametisse kandideerivad ka tulevikus parimad juristid," ütles Aas.
Viimaste aastate jooksul on riik pürginud selle poole, et prokuröride keskmine palk oleks samas suurusjärgus võrreldavate kohtunike palkadega. "Kahjuks tuleb nentida, et seda eesmärki ei ole suudetud seni täita ja vahe on viimasel ajal isegi suurenenud," tõdes Aas.
Prokuröride palk
Prokuratuuriseaduse eelnõu võeti vastu mullu 7. detsembril ja sellega kehtib alates 2013. aasta 1. jaanuarist põhimõte, et prokuröride palkade puhul tuleb juhinduda kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest.
"Kuigi see seadusesäte ei taga küll automaatset sidet kohtunike palgaga, on see siiski isegi vaid deklaratsioonina väga oluline põhimõte, mis on nüüd tee ka seadusesse leidnud. Muuseas, see eelnõu võeti vastu riigikogu suure üksmeelega, selle poolt oli 71 rahvasaadikut, erapooletuid 2 ja vastu 1," ütles Aas.
Nii on 2012. aasta alguses ringkonnaprokuröride keskmine palk koos lisatasudega 2231 eurot ning esimese astme kohtunikel keskmine töötasu koos lisatasudega 2906 eurot ehk ringkonnaprokuröri reaalne sissetulek on umbes 77 protsenti esimese astme kohtuniku palgast. Veel 2008. aasta alguses oli vastav näitaja 86 protsenti.
"Eelneva valguses on äsja prokuratuuriseadusesse jõudnud põhimõte kohtunike ja prokuröride palkade võrreldavuse kohta veelgi olulisem ja ma loodan, et see on ka justiitsministeeriumi arusaam, et see vahe peab vähenema hakkama, mitte enam suurenema," märkis Aas.
"Kohtuniku elukutse on kahtlemata üks juristielukutse tippe ja iseenesest ei ole sellises liikumises midagi halba, pigem vastupidi. Samas on neid ametivahetusi täpsemalt analüüsides siiski leitavad mõned ohumärgid prokuratuuri jaoks, millega peab tegelema. Selline liikumine on olnud vaid ühesuunaline, mis tõestab, et süsteem on ühele poole veidi kaldu," nentis peaprokurör.
Norman Aasa sõnul on prokuröri palk kui prokuröri ainuke sissetulekuallikas kindlasti üheks oluliseks motivatsiooniallikaks. "See peab olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine võrreldes näiteks kohtunikega, mis tagab selle, et prokuröriametisse kandideerivad ka tulevikus parimad juristid," ütles Aas.
Viimaste aastate jooksul on riik pürginud selle poole, et prokuröride keskmine palk oleks samas suurusjärgus võrreldavate kohtunike palkadega. "Kahjuks tuleb nentida, et seda eesmärki ei ole suudetud seni täita ja vahe on viimasel ajal isegi suurenenud," tõdes Aas.
Prokuröride palk
Prokuratuuriseaduse eelnõu võeti vastu mullu 7. detsembril ja sellega kehtib alates 2013. aasta 1. jaanuarist põhimõte, et prokuröride palkade puhul tuleb juhinduda kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest.
"Kuigi see seadusesäte ei taga küll automaatset sidet kohtunike palgaga, on see siiski isegi vaid deklaratsioonina väga oluline põhimõte, mis on nüüd tee ka seadusesse leidnud. Muuseas, see eelnõu võeti vastu riigikogu suure üksmeelega, selle poolt oli 71 rahvasaadikut, erapooletuid 2 ja vastu 1," ütles Aas.
Nii on 2012. aasta alguses ringkonnaprokuröride keskmine palk koos lisatasudega 2231 eurot ning esimese astme kohtunikel keskmine töötasu koos lisatasudega 2906 eurot ehk ringkonnaprokuröri reaalne sissetulek on umbes 77 protsenti esimese astme kohtuniku palgast. Veel 2008. aasta alguses oli vastav näitaja 86 protsenti.
"Eelneva valguses on äsja prokuratuuriseadusesse jõudnud põhimõte kohtunike ja prokuröride palkade võrreldavuse kohta veelgi olulisem ja ma loodan, et see on ka justiitsministeeriumi arusaam, et see vahe peab vähenema hakkama, mitte enam suurenema," märkis Aas.
Toimetaja: Marek Kuul