Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Analüütik: suurriikides kasvab ükskõiksus EL-i suhtes
Prantsusmaa tunnustatud rahvusvaheliste suhete analüütiku Dominique Moisi sõnul kasvab Euroopa suurriikides ükskõiksus Euroopa Liidu suhtes.
Hiljuti ka eesti keeles ilmunud raamatus "Emotsioonide geopoliitika" võrdleb Dominique Moisi Kesk- ja Ida-Euroopat pigem Aasiaga, sest meis on erinevalt Lääne-Euroopast rohkem tulevikulootust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Moisi kirjeldab oma raamatus rahvusvahelisi suhteid kolme emotsiooni - hirmu, lootuse ja alanduse - kaudu. Lootus iseloomustab ennekõike Aasiat, alandus islamimaailma. Kartus nii tuleviku, hääbumise kui ka teiste ees iseloomustab Moisi järgi Euroopat ja Põhja-Ameerikat. Eesti ja teised Balti riigid eristuvad läänemaailmast, sest meis on säilinud lootus.
"Oma raamatus "Emotsioonide geopoliitika" võrdlen ma Balti riike Aasiaga. Samas, kui te olete palju lootusrikkamad, kui meie vanas Euroopas, siis olete te ka kartlikumad, sest te tunnetate Venemaa kohalolekut," rääkis Moisi.
Moisi on Euroopa Liidu tuleviku suhtes skeptiline. Kuigi Brüsselis on ametis uus välispoliitikajuht Catherine Ashton ning Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy, on riikide huvi Euroopa Liidu vastu hääbumas.
"Me näeme kasvavat võimetust ja pessimismi. Eriti kurb näiteks Prantsusmaa puhul on kasvav ükskõiksus. Euroopa asjad ei ole enam esmatähtsad. Nüüd on uus riik tulemas sellesse ükskõiksete kampa. Mõnes mõttes on see kõige tähtsam riik ehk Saksamaa," rääkis Moisi.
Kui konservatiivid tulevad võimule Suurbritannias, on see riik euroskeptiline, teised Euroopa Liidu suurriigid aga lihtsalt ükskõiksed, arvab Moisi.
Mis tekitab Euroopas ükskõiksust?
"Paljud tavakodanikud ei näe Euroopat osana lahendusest, vaid osana probleemist," vastas Moisi. "Poliitikute jaoks kipub populism olema liikumapanev jõud. Nad käituvad liiga tihti kui demagoogid, mitte kui pedagoogid. Nad ei seleta oma kodanikele, kui palju me vajame Euroopat."
Moisi kirjeldab oma raamatus rahvusvahelisi suhteid kolme emotsiooni - hirmu, lootuse ja alanduse - kaudu. Lootus iseloomustab ennekõike Aasiat, alandus islamimaailma. Kartus nii tuleviku, hääbumise kui ka teiste ees iseloomustab Moisi järgi Euroopat ja Põhja-Ameerikat. Eesti ja teised Balti riigid eristuvad läänemaailmast, sest meis on säilinud lootus.
"Oma raamatus "Emotsioonide geopoliitika" võrdlen ma Balti riike Aasiaga. Samas, kui te olete palju lootusrikkamad, kui meie vanas Euroopas, siis olete te ka kartlikumad, sest te tunnetate Venemaa kohalolekut," rääkis Moisi.
Moisi on Euroopa Liidu tuleviku suhtes skeptiline. Kuigi Brüsselis on ametis uus välispoliitikajuht Catherine Ashton ning Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy, on riikide huvi Euroopa Liidu vastu hääbumas.
"Me näeme kasvavat võimetust ja pessimismi. Eriti kurb näiteks Prantsusmaa puhul on kasvav ükskõiksus. Euroopa asjad ei ole enam esmatähtsad. Nüüd on uus riik tulemas sellesse ükskõiksete kampa. Mõnes mõttes on see kõige tähtsam riik ehk Saksamaa," rääkis Moisi.
Kui konservatiivid tulevad võimule Suurbritannias, on see riik euroskeptiline, teised Euroopa Liidu suurriigid aga lihtsalt ükskõiksed, arvab Moisi.
Mis tekitab Euroopas ükskõiksust?
"Paljud tavakodanikud ei näe Euroopat osana lahendusest, vaid osana probleemist," vastas Moisi. "Poliitikute jaoks kipub populism olema liikumapanev jõud. Nad käituvad liiga tihti kui demagoogid, mitte kui pedagoogid. Nad ei seleta oma kodanikele, kui palju me vajame Euroopat."
Toimetaja: Heikki Aasaru