Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Komisjon keelas Lätil võõrnimedele s-tähe lisada
ÜRO inimõiguste komitee tegi otsuse, mille kohaselt ei tohi Läti enam ametlikes dokumentides võõrapäraste isikunimede lõppu s-tähte lisada.
ÜRO inimõiguste komitee tegi endise Läti inimõiguste komitee kaasesimehe Leonid Raihmani kaebuse asjus otsuse, et ta ei pea oma nimele ametlikes dokumentides Lätis tavapärast s-tähte lõppu lisama ning Läti riik peab tagama, et seda ka kelleltki teiselt ei nõutaks, vahendasid Mixnews.lv ja Telegraf.lv.
Raihmanni inimõiguste komitees esindanud advokaat ja inimõiguslane Aleksei Dimitrov ütles, et vastavalt otsusele on ametlikes dokumentides nime muutmine meelevaldne sekkumine eraellu ning vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti 17. artikliga.
Läti inimõiguste aktivist kaebas juba 2004. aastal riigikeele keskusesse, et talle antaks luba oma ees- ja perekonnanime ametlikes dokumentides ilma s-täheta kasutada. Kuna talle vastati eitavalt, pöördus Raihman kohtusse, kuid kaotas sealgi. 2007. aastaks oli ta tulutult läbinud kõik kohtuastmed ning pöördus ÜRO inimõiguste komitee poole, kes tegi oktoobri lõpus tema kasuks otsuse.
"Nüüd peab Läti vabariik Leonid Raihmaniga seoses tehtud rikkumise heastama ja ühtlasi võtma kasutusele meetmed, sh tegema muudatused seadustes, et sellised rikkumised tulevikus ei korduks. Valitsus peab 180 päeva jooksul lahendustest aru andma," rääkis advokaat Dimitrov, kelle väitel ei saa otsust edasi kaevata.
Küsimus, kuidas võõrpäritolu nimesid ametlikes dokumentides kirjutada, on Lätis poleemikat tekitanud juba alates 1990ndatest aastatest.
Raihmanni inimõiguste komitees esindanud advokaat ja inimõiguslane Aleksei Dimitrov ütles, et vastavalt otsusele on ametlikes dokumentides nime muutmine meelevaldne sekkumine eraellu ning vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti 17. artikliga.
Läti inimõiguste aktivist kaebas juba 2004. aastal riigikeele keskusesse, et talle antaks luba oma ees- ja perekonnanime ametlikes dokumentides ilma s-täheta kasutada. Kuna talle vastati eitavalt, pöördus Raihman kohtusse, kuid kaotas sealgi. 2007. aastaks oli ta tulutult läbinud kõik kohtuastmed ning pöördus ÜRO inimõiguste komitee poole, kes tegi oktoobri lõpus tema kasuks otsuse.
"Nüüd peab Läti vabariik Leonid Raihmaniga seoses tehtud rikkumise heastama ja ühtlasi võtma kasutusele meetmed, sh tegema muudatused seadustes, et sellised rikkumised tulevikus ei korduks. Valitsus peab 180 päeva jooksul lahendustest aru andma," rääkis advokaat Dimitrov, kelle väitel ei saa otsust edasi kaevata.
Küsimus, kuidas võõrpäritolu nimesid ametlikes dokumentides kirjutada, on Lätis poleemikat tekitanud juba alates 1990ndatest aastatest.
Toimetaja: Karin Koppel