Niguliste kappaltari taastamist jälgib kogu Euroopa ({{commentsTotal}})

ERR
ERR
Tänasel nigulapäeval käivitus Niguliste kiriku hiliskeskaegse kappaltari suur restaureerimisprojekt, mida kajastatakse nii näitusel, trükiste väljaandmisega kui ka rahvusvahelisel konverentsil.
Kuigi seda Põhja-Euroopa üht uhkeimat ja paremini säilinud altarit restaureeriti ka nõukogude ajal, võimaldab tänapäevane tehnika seda teha paremini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettevalmistused restaureerimise alustamiseks on kestnud juba pea aasta, kuid täna algas ametlikult peale reaalne protsess.

Altarist on välja võetud mõned baldahhiinid ning detail detaili haaval toimub tehnilise seisukorra ülevaatamine ning edasise metoodika väljatöötamine.

Eriliseks teeb selle protsessi aga see, et inimestele ei näidata mitte ainult lõpptulemust, vaid tervet pikka restaureerimise protsessi.

Eesti kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiop selgitas, et restaureerimise kõrval tehakse väga põhjalikud tehnilised uuringud, mida siis esitletakse kui protsessi nii näituse kaudu kui ka kodulehel.

Niguliste kiriku kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksamaa altariretaableid kogu Euroopas. See teos, millel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast, jõudis siia 1481. aastal.

Nõukogude aja lõpus toimusid samuti kappaltari ulatuslikud konserveerimistööd, kuid 1992. aastal need katkestati, nii et restaureerimata jäid umbes pooled skulptuurid. Tolleaegne töö on küll tehtud väga hea kvaliteediga, ent tänased tehnilised võimalused on veelgi paremad.

"Tehnika on kindlasti parem, sest on olemas väga palju selliseid tehnikaid, mis on mitte-lõhkuvad, millega siis tänasel päeval neid uuringuid läbi viiakse. Meil ei ole näiteks füüsiliselt vaja kratsida sealt värvitükki lahti, vaid me saame seda analüüsi teha aparaadiga, mis pannakase puuskulptuuri lähedale ja sellest täiesti piisab," selgitas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.

Kuna tegemist on väga väärtusliku tööga, siis restaureerimisega kiirustama ei hakata, kuid teadusuuringud ja esitlusprojekt mahuvad paari aasta sisse.

Kogu protsess pakub huvi ka teistele Euroopa riikidele ning hõlmab see ka rahvusvahelist konverentsi, töötubasid, haridusprogramme ning trükiste ja raamatute väljaandmist.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema