Eestlastel on moraalne kohustus aidata Süüria põgenikke ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
Pagulasekspertide sõnul on Süüriast naaberrikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest, keda võiks aidata ümberasustamine Euroopasse.
Eesti pagulaspoliitika on aastatega paranenud, kinnitas Tallinnas käinud ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) Põhja-Balti regionaalesindaja Pia Prytz Phiri. Eestlased võiksid ÜRO ametniku sõnul mõista, et varjupaiga taotlemine on inimõigus, millele ei tohi eitavalt vastata lihtsalt põhjusel, et taotleja on võõramaalane, vahendas ETV saade "Välisilm". 

ÜRO põgenikeagentuuri eestkõneleja sõnul võib põgenik olla igaüks ning sama saatus on kunagi tabanud ka eestlasi.

"Paljud eestlased põgenesid 1940. aastatel, nad ei muutunud teisteks inimesteks võrreldes sellega, kes nad olid varem. Nad olid harilikud inimesed, kes olid sattunud ebaharilikku olukorda ja vajasid seetõttu veidi abi," lausus Phiri.

MTÜ Eesti Pagulasabi huvikaitse projekti juht Eero Janson tõi välja, et circa 26 00 inimest põgenes II maailmasõja eest laevaga Rootsi ja sai riigilt kaitset.

"Vaatamata sellele, et Rootsil tol hetkel ei olnud juriidilist kohustust eestlasi vastu võtta, aga seda tehti siiski ja tegelikult selline moraalne kohustus on ka Eesti riigil praegu võtta vastu neid inimesi, kes mujal hädas on," ütles Janson.

Pia Prytz Phiri on eestlaste suhtumisega põgenikesse rahul, kohalikud aktivistid aga palju kriitilisemad.

"Ma olen ka väga rõõmus, et on olnud väga olulisi muutusi, mis puudutavad seda, millal Eesti saadab varjupaigataotleja tagasi. On rohkem tingimusi täpsustamaks, millal ja miks taotleja tagasi saadetakse, on paremini aru saadud, et tagasi saata ei tohi kedagi, kes on põgenenud, et jääda ellu. Nende jaoks peaks tagasisaatmine olema viimane meede," rääkis ÜRO põgenikeagentuuri esindaja.

Eesti pagulasabi projektijuht Eero Janson leidis, et sellel hetkel, kui pagulane on saanud Eesti riigilt oma kaitse kätte, visatakse ta sisuliselt tänavale ning mingisuguseid erilisi teenuseid talle pakutud ei ole.

Võimekus on Jansoni hinnangul kindlasti suurem, kui see seni vastuvõtmise arv on olnud.

"Kui seni on Eestis 71 pagulast, siis see arv saaks tegelikult ikka olla kordades suurem, mis oleks võimekus vastu võtta. Vastuvõtukeskus, mis asub hetkel veel Illuka vallas Ida-Virumaal, aga kolib järgmisest aastast Vaokülla Väike-Maarja lähedal, neil on võimekus tegelikult majutada kuni 100 inimest," märkis ta.

Üks tegur, mis pagulaste vastuvõtmist takistab, on kahtlemata eestlaste hulgas üsna levinud umbusk võõrast rahvusest inimeste ja üldse kõige võõrapärase suhtes.

Samas on hirmul ka suured silmad - liikvele läheb mitmesuguseid kuulujutte, nagu näiteks see, et rootslased olevat pagulaste suhtes tõrksaks muutunud. Pia Pryts Phiri sõnul on rootslaste suhtumine pagulastesse endiselt väga hea.

"Rootslaste teadlikkus pagulastest, nagu ka migrantidest, on väga kõrge. Rootsi valitsuse otsus tagada alaline elamisluba näiteks Süüriast saabunud põgenikele, ei ole leidnud olulist vastuseisu. Ma arvan, et Rootsi ühiskonnas on teadmine, et pagulased toovad endaga kaasa ka palju head," lausus Phiri.

"Teatav ksenofoobia on eestlastes muidugi olemas või umbusk siis kõikide võõramaalaste vastu, aga ma arvan, et unustatakse ära kaks asja. Esiteks see, et varjupaigaõigus on inimõigus. Igal inimesel on õigus esitada riigile varjupaigataotlus ja igal riigil on kohustus, rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus, see varjupaigataotlus läbi vaadata, menetleda ja oma otsus teha. Ja kõik, kes kvalifitseeruvad, kõik, kes on tõendatult taga kiusatud ja seetõttu oma kodust lahkunud, neil on õigus saada riigilt kaitset," kommenteeris Eero Janson.

"Üks asi, mis on näiteks tugevalt puudu, on eesti keele õpe. Hetkel on selline paradoksaalne olukord, kus pagulane peab valima selle vahel, kas ta hakkab tööd otsima, kas ta hakkab tööle, või ta hakkab keelt õppima, sest selleks, et saada tasuta eesti keele kursusi, peab ta võtma end töötuna arvele, sest ainult töötukassa praegu pakub selliseid kursusi," rääkis ekspert.

"Siis tekibki see ja kinnistub see stereotüüp, et on sellised välismaalased, kes ei taha õppida eesti keelt. Tegelikult see motivatsioon on tohutu," lisas ta.

Praegu on Süürias käimas sõda, mis on kaasa toonud hiiglasliku humanitaarkatastroofi ning esmakordselt on põgenikehulk kasvanud sama suureks kui Teise Maailmasõja ajal. Nii Pia Pryts Phiri kui ka Eero Janson on veendunud, et eestlaste ja eurooplastena on meil moraalne kohustus Süüria põgenikke aidata.

"Süüriast on praegu naaberriikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest. Seda on rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Seda on peaaegu kaks korda rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Naaberriigid, mis ei ole rikkad riigid, on põgenikke iseäranis hästi vastu võtnud. Liibanonis pole põgenikelaagreid, põgenikud on vastu võetud kohalikesse kogukondadesse. Aga on ka selge, et need kogukonnad ja riigid vajavad palju tuge mitte ainult põgenikele, aga juba ka kohalikele elanikele, kes on põgenikud avasüli vastu võtnud," selgitas Phiri.

Eero Jansoni sõnul ei ole Eesti teinud praktiliselt midagi Süüria põgenike asjus. "Küll on välisministeerium andnud raha selleks, et Jordaanias asuvas Zatari põgenikelaagris avada üks selline haridusklass ja see on põhimõtteliselt ka kõik," tõdes ta siiski.

"Mida võiks teha, on põgenike ümberasustamine ja mida saaks teha. See on selline programm, mida veab seesama ÜRO põgenikeagentuur, mille raames leitakse need inimesed, kes on kodust põgenenud, kellele on juba antud pagulasestaatus ÜRO poolt ja kellele on vaja siis sellist pikaajalist lahendust ja nemad asutatakse ümber siis Euroopa riikidesse näiteks," lisas Janson.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: