Eestlastel on moraalne kohustus aidata Süüria põgenikke ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
Pagulasekspertide sõnul on Süüriast naaberrikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest, keda võiks aidata ümberasustamine Euroopasse.
Eesti pagulaspoliitika on aastatega paranenud, kinnitas Tallinnas käinud ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) Põhja-Balti regionaalesindaja Pia Prytz Phiri. Eestlased võiksid ÜRO ametniku sõnul mõista, et varjupaiga taotlemine on inimõigus, millele ei tohi eitavalt vastata lihtsalt põhjusel, et taotleja on võõramaalane, vahendas ETV saade "Välisilm". 

ÜRO põgenikeagentuuri eestkõneleja sõnul võib põgenik olla igaüks ning sama saatus on kunagi tabanud ka eestlasi.

"Paljud eestlased põgenesid 1940. aastatel, nad ei muutunud teisteks inimesteks võrreldes sellega, kes nad olid varem. Nad olid harilikud inimesed, kes olid sattunud ebaharilikku olukorda ja vajasid seetõttu veidi abi," lausus Phiri.

MTÜ Eesti Pagulasabi huvikaitse projekti juht Eero Janson tõi välja, et circa 26 00 inimest põgenes II maailmasõja eest laevaga Rootsi ja sai riigilt kaitset.

"Vaatamata sellele, et Rootsil tol hetkel ei olnud juriidilist kohustust eestlasi vastu võtta, aga seda tehti siiski ja tegelikult selline moraalne kohustus on ka Eesti riigil praegu võtta vastu neid inimesi, kes mujal hädas on," ütles Janson.

Pia Prytz Phiri on eestlaste suhtumisega põgenikesse rahul, kohalikud aktivistid aga palju kriitilisemad.

"Ma olen ka väga rõõmus, et on olnud väga olulisi muutusi, mis puudutavad seda, millal Eesti saadab varjupaigataotleja tagasi. On rohkem tingimusi täpsustamaks, millal ja miks taotleja tagasi saadetakse, on paremini aru saadud, et tagasi saata ei tohi kedagi, kes on põgenenud, et jääda ellu. Nende jaoks peaks tagasisaatmine olema viimane meede," rääkis ÜRO põgenikeagentuuri esindaja.

Eesti pagulasabi projektijuht Eero Janson leidis, et sellel hetkel, kui pagulane on saanud Eesti riigilt oma kaitse kätte, visatakse ta sisuliselt tänavale ning mingisuguseid erilisi teenuseid talle pakutud ei ole.

Võimekus on Jansoni hinnangul kindlasti suurem, kui see seni vastuvõtmise arv on olnud.

"Kui seni on Eestis 71 pagulast, siis see arv saaks tegelikult ikka olla kordades suurem, mis oleks võimekus vastu võtta. Vastuvõtukeskus, mis asub hetkel veel Illuka vallas Ida-Virumaal, aga kolib järgmisest aastast Vaokülla Väike-Maarja lähedal, neil on võimekus tegelikult majutada kuni 100 inimest," märkis ta.

Üks tegur, mis pagulaste vastuvõtmist takistab, on kahtlemata eestlaste hulgas üsna levinud umbusk võõrast rahvusest inimeste ja üldse kõige võõrapärase suhtes.

Samas on hirmul ka suured silmad - liikvele läheb mitmesuguseid kuulujutte, nagu näiteks see, et rootslased olevat pagulaste suhtes tõrksaks muutunud. Pia Pryts Phiri sõnul on rootslaste suhtumine pagulastesse endiselt väga hea.

"Rootslaste teadlikkus pagulastest, nagu ka migrantidest, on väga kõrge. Rootsi valitsuse otsus tagada alaline elamisluba näiteks Süüriast saabunud põgenikele, ei ole leidnud olulist vastuseisu. Ma arvan, et Rootsi ühiskonnas on teadmine, et pagulased toovad endaga kaasa ka palju head," lausus Phiri.

"Teatav ksenofoobia on eestlastes muidugi olemas või umbusk siis kõikide võõramaalaste vastu, aga ma arvan, et unustatakse ära kaks asja. Esiteks see, et varjupaigaõigus on inimõigus. Igal inimesel on õigus esitada riigile varjupaigataotlus ja igal riigil on kohustus, rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus, see varjupaigataotlus läbi vaadata, menetleda ja oma otsus teha. Ja kõik, kes kvalifitseeruvad, kõik, kes on tõendatult taga kiusatud ja seetõttu oma kodust lahkunud, neil on õigus saada riigilt kaitset," kommenteeris Eero Janson.

"Üks asi, mis on näiteks tugevalt puudu, on eesti keele õpe. Hetkel on selline paradoksaalne olukord, kus pagulane peab valima selle vahel, kas ta hakkab tööd otsima, kas ta hakkab tööle, või ta hakkab keelt õppima, sest selleks, et saada tasuta eesti keele kursusi, peab ta võtma end töötuna arvele, sest ainult töötukassa praegu pakub selliseid kursusi," rääkis ekspert.

"Siis tekibki see ja kinnistub see stereotüüp, et on sellised välismaalased, kes ei taha õppida eesti keelt. Tegelikult see motivatsioon on tohutu," lisas ta.

Praegu on Süürias käimas sõda, mis on kaasa toonud hiiglasliku humanitaarkatastroofi ning esmakordselt on põgenikehulk kasvanud sama suureks kui Teise Maailmasõja ajal. Nii Pia Pryts Phiri kui ka Eero Janson on veendunud, et eestlaste ja eurooplastena on meil moraalne kohustus Süüria põgenikke aidata.

"Süüriast on praegu naaberriikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest. Seda on rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Seda on peaaegu kaks korda rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Naaberriigid, mis ei ole rikkad riigid, on põgenikke iseäranis hästi vastu võtnud. Liibanonis pole põgenikelaagreid, põgenikud on vastu võetud kohalikesse kogukondadesse. Aga on ka selge, et need kogukonnad ja riigid vajavad palju tuge mitte ainult põgenikele, aga juba ka kohalikele elanikele, kes on põgenikud avasüli vastu võtnud," selgitas Phiri.

Eero Jansoni sõnul ei ole Eesti teinud praktiliselt midagi Süüria põgenike asjus. "Küll on välisministeerium andnud raha selleks, et Jordaanias asuvas Zatari põgenikelaagris avada üks selline haridusklass ja see on põhimõtteliselt ka kõik," tõdes ta siiski.

"Mida võiks teha, on põgenike ümberasustamine ja mida saaks teha. See on selline programm, mida veab seesama ÜRO põgenikeagentuur, mille raames leitakse need inimesed, kes on kodust põgenenud, kellele on juba antud pagulasestaatus ÜRO poolt ja kellele on vaja siis sellist pikaajalist lahendust ja nemad asutatakse ümber siis Euroopa riikidesse näiteks," lisas Janson.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.