Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti koolid keskenduvad liialt vaid õpitulemustele
Haridusekspertide hinnangul peaksid koolid tegelema senisest enam arengusoovide kirjeldamise ja jälgimisega, praegu keskendutakse ekspertide hinnangul liigselt vaid õpitulemuste parandamisele.
Tartu ülikool ja haridus- ning teadusministeerium on juba mõnda aega nuputanud, kuidas kirjeldada seda, mis toimub ühes või teises Eesti koolis täpsemalt ja arusaadavamalt kui praegu. Kehtivad seadused kohusavad nii lasteadu ja koole kirjeldama oma arengusoove. Mis õppeasutustes päriselt toimub, sellest kõrvaltvaatajad aga reeglina infot ei saa, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tartusse koguneb täna ja homme üle 350 eksperdi, et koos mõelda, kuidas koolid läbi eneseanalüüsi ja hindamise paremaks saaksid.
Tartu ülikooli professor Margit Sutropi arvates ei tea Eesti koolid oma tugevusi ja nõrkusi niivõrd hästi, et nad suudaks areneda soovitud suunas. Ka lapsevanemad võiks tema hinnangul lapsele kooli valides teada kooli kohta rohkem kui vaid kooli riigieksamide tulemused.
"Ma arvan, et Eesti koolide suur huvi pole ainult teada saada, kas nad on naabrist paremad või kuidas nad on Eesti keskmisega võrreldes või PISA uuringu järgi kogu maailmaga võrreldes, vaid nad tahaksid adekvaatset tagasisidet sellele, kuidas nad ise on arenenud. Isegi mitte tingimata võrreldes teistega, sest koolide tingimused, lapsed, kellega nad töötavad, on väga erinevad," selgitas Sutrop.
Tema eesmärk on jõuda lähiaastail hea kooli mõõdupuuni ja töötada välja see metoodika, mis annaks võimaluse koole kirjeldada.
"Oleme kokku leppinud ühes väga olulises asjas - hea kool tähendab iga õpilase arengu toetamist. See oleks peamine hea kooli sisu. Mida tähendab iga õpilase arengu toetamine? See nõuabki seda, kuidas me peame õpetama, kuidas peavad olema suhted koolis, milline peab olema keskkond koolis, milline peab olema juht, kes innustab ja eest veab, kellega tuleb koostööd teha," rääkis Sutrop.
Ka Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Margus Tõnissaar ütles, et lõpueksamide tulemused, mille alusel ühiskond praegu koolid pingeritta paneb ja eliitkoolideks nimetab, on vaid üks kriteerium. Paraku ei kirjelda see koolis toimuvat.
"Selleks, et otsustada, kas õpilased hilisemas elus on õnnelikud ja tulevad toime, on väga palju muid pädevusi ja oskusi, mille puhul usutakse, et need on tänapäeva ühiskonnas väga vajalikud. Näiteks sotsiaalsed oskused, infotehnoloogia vahendite tundumine ja kasutamine, ettevõtlikkus jne. Neid pädevusi ja kompetentse on palju, mida peaks koolis omandama. Aga raske on uskuda, et kõike on võimalik mõõta teadmisi kontrolliva testiga," selgitas Tõnissaar.
Tartusse koguneb täna ja homme üle 350 eksperdi, et koos mõelda, kuidas koolid läbi eneseanalüüsi ja hindamise paremaks saaksid.
Tartu ülikooli professor Margit Sutropi arvates ei tea Eesti koolid oma tugevusi ja nõrkusi niivõrd hästi, et nad suudaks areneda soovitud suunas. Ka lapsevanemad võiks tema hinnangul lapsele kooli valides teada kooli kohta rohkem kui vaid kooli riigieksamide tulemused.
"Ma arvan, et Eesti koolide suur huvi pole ainult teada saada, kas nad on naabrist paremad või kuidas nad on Eesti keskmisega võrreldes või PISA uuringu järgi kogu maailmaga võrreldes, vaid nad tahaksid adekvaatset tagasisidet sellele, kuidas nad ise on arenenud. Isegi mitte tingimata võrreldes teistega, sest koolide tingimused, lapsed, kellega nad töötavad, on väga erinevad," selgitas Sutrop.
Tema eesmärk on jõuda lähiaastail hea kooli mõõdupuuni ja töötada välja see metoodika, mis annaks võimaluse koole kirjeldada.
"Oleme kokku leppinud ühes väga olulises asjas - hea kool tähendab iga õpilase arengu toetamist. See oleks peamine hea kooli sisu. Mida tähendab iga õpilase arengu toetamine? See nõuabki seda, kuidas me peame õpetama, kuidas peavad olema suhted koolis, milline peab olema keskkond koolis, milline peab olema juht, kes innustab ja eest veab, kellega tuleb koostööd teha," rääkis Sutrop.
Ka Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Margus Tõnissaar ütles, et lõpueksamide tulemused, mille alusel ühiskond praegu koolid pingeritta paneb ja eliitkoolideks nimetab, on vaid üks kriteerium. Paraku ei kirjelda see koolis toimuvat.
"Selleks, et otsustada, kas õpilased hilisemas elus on õnnelikud ja tulevad toime, on väga palju muid pädevusi ja oskusi, mille puhul usutakse, et need on tänapäeva ühiskonnas väga vajalikud. Näiteks sotsiaalsed oskused, infotehnoloogia vahendite tundumine ja kasutamine, ettevõtlikkus jne. Neid pädevusi ja kompetentse on palju, mida peaks koolis omandama. Aga raske on uskuda, et kõike on võimalik mõõta teadmisi kontrolliva testiga," selgitas Tõnissaar.
Toimetaja: Merili Nael