Loodusteadlased on šaakali tõrjumise osas eri meelel ({{commentsTotal}})

Šaakal Eesti metsas.
Šaakal Eesti metsas. Autor/allikas: ERR
Juba kolmas Eestis kütitud šaakal on viinud mitmed Eesti loodusteadlased arvamusele, et see liik võib olla meieni jõudnud loomulikul teel ning tema võõrliigina tõrjumine ei ole õigustatud.
Praegune Eesti ametlik seisukoht on, et šaakal kujutab endast ohtu maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele ning võib seega ohustada kaitsealuseid liike, vahendas "Aktuaalne Kaamera. Nädal."

Sellel nädalal Pärnumaal kütitud šaakal on juba kolmas Eesti loodusest tabatud loom. Eelmised kaks isendit saadi kätte Läänemaalt ja Ida-Virumaalt. See annab alust arvata, et šaakal on meil üsna kodunenud ja ei ela siinses loodusest esimest aastat.

Praegustel andmetel on Eestile lähimad riigid, kus šaakal elutseb,  Austria ja Ukraina.

"Sealt põhja poolt tegelikult ei teada mingit levikuinfot, ei Poolast, Tšehhist, Leedust, Lätist ei ole teada mingit leviku infot. Kui nad oleks ise tulnud, siis peaks peaks ikka seal ka vähemalt mingid üksikisendid olema," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Šaakali lemmikloomaks võtmine ei ole keeruline, sest näiteks Balkani riikides on sellised müügikuulutused üsna tavalised ja nii arvataksegi, et küllap keegi Eestis tahtis eksootilist lemmiklooma, ent ühel hetkel ei käinud jõud kiskjatest üle ja nii vähemalt üks šaakalipaar Eesti metsa sattuski.

Ent on ka loodusteadlasi, kes šaakali omil jalgel Eestisse rändamist ei välistaks ja kes ei mõista, miks teda kindlasti tõrjuma peaks.

"Mina ei ole kiskjate uurija ega spetsialist kunagi olnud. Oma teadmised ammutan loodusest ja oma kolleegidelt, kelle materjale ma saan lugeda ja ma arvan, et ei peaks tõrjuma. Ta ei ole midagi kahju teinud ja pole näha, et lähemal ajal teeks ka kahju," rääkis loodusteadlane Matti Masing.

"Siin on küll võrdlusi toodud kährikute ja teiste loomadega, aga kährikut ju ei ole suudetud välja tõrjuda ja siin ta on," jätkas ta.

Masing ütleb, et me võiksime inimest ka võõrliigina käsitleda, sest ka inimene on omal ajal siia tulnud.

Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet hindavad aga šaakali mõju Eesti loodusele eelkõige negatiivseks.

"Võõrliikidel on alati mingi uudne mõju, kohalik ökosüsteem ei ole temaga kohanenud. Eestis on meil šaakalid praegu rannikualadel, roostikes, kus on meie linnustik ja nendel aladel on suureks probleemiks see, et süüakse ära pesas olevad pojad ja munad. Sarnased mured on ka kährikkoera puhul," selgitas Linnamägi.

Zooloog Aleksei Turovski sõnul poleks šaakal Eestis kohanenud, kui meil oleks rohkem hunte ja šaakali tõrjumine on pigem õigustatud.

"See on haiglane olukord, aga see on paratamatu. Meil on tõesti liiga vähe suuri kiskjaid - karu, hunt ja ilves. Meil on neid liiga vähe selleks, et nad ise hoiaksid kogu meie ökosüsteemi sissetungijate eest kaitstuna, me peame seda ise tegema," rääkis Turovski.

Samas kahtleb Turovski, kas inimestel šaakali tõrjumine ka õnnestub, sest šaakal on väga ettevõtlik loom.

Kütitud šaakalite sugulussidemete kohta toovad selguse analüüsimisel olevad DNA-proovid.

Toimetaja: Maarja Roon



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: