Rain Kooli: meie murenev ajakirjandus ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamustoimetaja.
Rain Kooli on rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamustoimetaja. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing
Suur osa muutustest on tegelikult aeglased. Talve jooksul sulanud lumi ei sula kunagi üleöö, ühtki keha ei ole võimalik mõne päevaga supervormi trimmida, ükskõik mida pulbri- või tabletiturundajad ei lubaks. Katastroofide seemned on külvatud ammu enne nende toimumist, kuigi me tihti ei märka neid.
See puudutab ka meediat. Ajakirjandus meil ja mujal on muutunud, aga on teinud seda pea hoomamatul moel. Tagantjärele on võimatu öelda, kus tehti esimene otsus, esimene järeleandmine. Kus sõnastati kas või mõttes esimene eneseõigustus. Kus ja millal hakkas murenema vundament.

Igatahes oleme me täna olukorras, kus ajakirjanduse vundament on muredam ja seinad hõredamad kui peaks. See pehmus on järkjärgulise minnalaskmise vormis hiilinud meediasse mitmel moel ja põhjusel.

Kindlasti on need olnud omanike põhjendatud ja põhjendamata otsused, mis toimetuste töötajate arvu kulutõhusalt madalamaks ja toimetustel organismidena hinge kinni on tõmmanud. Kindlasti on oma osa ka nüüdistehnikal, mis - nagu me meedia sisekonkurentsi tingimustes kuidagi uskumast ei julge lakata - nõuab üha kiiremat teabevahendust ja üha rohkem materjali. Kindlasti on oma osa ka personalipoliitikal, mis sallib lisaks tublidele tegijatele ka parima võimaliku ajakirjanduse asemel pigem oma erahuvidest huvitatud inimeste palkamist "ühiskonna valvekoeradeks".

Igatahes oleme me täna olukorras, kus suurema osa ajakirjanikeks nimetatavate inimeste peamine tööaeg möödub kontorilaua taga arvutis sobrades või äärmiselt juhul telefoniga rääkides. Kus uudise põhjaks sobib tihtipeale mõne suhtekorraldusfirma, organisatsiooni või ettevõtte pressiteade. Kus paremate allikate puudumisel leiab avaldamist ka teave, mis põhineb ainult ühe inimese sõnadel ning mille kinnituseks ei ole pädevaid tõendeid.

Oleme olukorras, kus uudise ja spekulatsiooni piir on üha hägusem, kus analüüside pähe ilmuvad tihti laiendatud arvamuslood, kus intervjuu võib tähendada paari-kolme lohakalt vormistatud küsimust, millele on meili teel kiiruga kokku klopsitud vastused saadud.

Oleme olukorras, kus toimetustes toitutakse justkui vandeseltslaslikult salajase teabe magusa nektarina ka kuulujuttudest, suust suhu edasi antavatest uskumustest ja stereotüüpidest, mis kunagi on sündinud kunagi kellegi peas, kuid millel ei ole tegelikkusega sisuliselt mingit pistmist.

Oleme olukorras, kus avaldatud praaki häbenemise asemel nii mõnigi kord hoopis õigustatakse - küll ajapuuduse, küll muude olude, küll sellega, et ma-tean-kuidas-need-asjad-käivad. Praagile osutajasse suhtutakse tänulikkuse asemel aga hoopis põlastusega - ta ei tea midagi meie töö eripärast!

Oleme olukorras, kus need vähesed, kes toimetustes julgevad sõna võtta ebatõhusate tööpraktikate või lihtsalt halva töötulemuse vastu, saavad tihtipeale külge riiukuke või niisama ebamugava inimese sildi ning nad sunnitakse vaikima või võetakse nende öeldu tõsiduse ja kaasamõtlemise asemel vastu vaikusega, mille sisuks on jää-juba-vait-ja-lase-meil-edasi-olla.

See ei ole see, milline ajakirjandus peaks olema. Küll aga on, ja juhul kui keegi peaks üldse mõne imestava vahekokkuvõtte tegema, seletatakse valitsevat olukorda üldiselt, et "nii nüüd lihtsalt on".

Aga kas peab olema? Kas meediamajade omanikud on tegelikult ka nii mõelnud, et ajakirjanduslik Säästumarket on kasulikum kui Stockmann? Kas meediaettevõtetel on mingi plaan, kuidas märkamatult ära antud kvaliteeti ja ühiskondlikku positsiooni hiljem, "kui ajad muutuvad", tagasi saada?

Kui ei, siis kas meediajuhid on läbi mõelnud, millisele laadale selle vettinud vahvliga lõpuks minna?


Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: