Gea Kangilaski: kartus osaluspoliitika ees on ikka veel suur ({{commentsTotal}})

Gea Kangilaski.
Gea Kangilaski. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Valimisliidu Vabakund esindaja, munitsipaalpoliitik Gea Kangilaski ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus Tartu näitel, et linnajuhtimises annab ikka veel tooni hirm muutuste ees ja stabiilsust hinnatakse kõrgemalt kui avatust ja arengut.
Mis põhjusel oli tavalistel linnakodanikel vaja poliitikasse minna?

Tegelikult osalesime me aktiivsete linnakodanikena poliitikas juba varem, mõtlesime kaasa ja pahandasime, kui miski ei meeldinud. Kahjuks ei ole Tartus eri kogukondade esindajad kohalike asjade otsustamises piisavalt osaleda saanud, samas kui just nende tarvis neid asju linnas tehaksegi.

Reaalselt kaasa rääkimiseks tuleb kodanikul end suruda teatud soositud isikute ringi, käia taga nõudmas materjale ja dokumente, pahandada või meelitada ametnikke ja volinikke, hoida näppu seadustel ja määrustel, tõsta õigel hetkel avalikult kisa jpm. Kaasa rääkimine on pingutus, mida tuleb plaanida ja milleks peab kujundama välja teatud aktivisti erioskused. Selle jabura olukorra leevendamiseks oligi vaja meil "poliitikasse minna".

See ekstra samm poliitikasse polnuks vajalik, kui linnale ja kodanikule tähtsates küsimustes kaasa rääkimine oleks tavakodanikuna lihtsam. Samas on meil nüüd võimalik tasapisi ja seestpoolt kaasa aidata senise osalustraditsiooni murdmisele ja asendamisele kaasaegsema vaatega linna ja kodaniku koostööle.

Ma usun, et osalus on sõna, millega volinikud on peagi harjunud ja milles enam tonti ei nähta. Valimiste vahepealsel ajal linnaasjades kaasa rääkiv kodanik pole mitte tingimata vastaline, vaid seisab enamasti selle eest, et meil tõesti oleks Tartus parem elada.

Missugused Tartu linnajuhtimise kitsaskohad ilmnesid nüüd, süsteemis sees olles ehk linnavolikogu liikmena?

Linnajuhtimises annab kahjuks ikka veel tooni hirm muutuste ees, stabiilsust hinnatakse kõrgemalt kui avatust ja arengut. Väikseimatki küsimuse tõstatamist või märkust vaadeldakse sageli kui rünnakut, mõnel puhul koguni kui isiklikku rünnakut, aruteluteemad tahetakse pigem kanaliseerida komisjonide suletud uste taha, kus neist on mugavam koalitsiooni teerulliga üle käia kui volikogus kaamerate ja ajakirjanike pilkude all.

Volikogusse diskussioon seetõttu eriti ei jõua, ja seetõttu ei ole volikogus toimuv ka kodanikule eriti huvitav - see käitub vaikse kummitemplina. Põhimõttelisi küsimusi ollakse valmis arutama pigem eravestluses ja nende arutelude tulemusi ei soovita pärast avalikkuse ees mäletada.

Sama hirm lasub ka mitte-poliitiliste ametnike õlgadel, kes on tegelikult muutustest huvitatud, aga ei saa liialt suud pruukida. Seda kõike looritab omakorda hirm avalikustamise ees, mida kardetakse igaks juhuks ja kohati äärmuseni naeruväärselt, sest suur hulk volinikke lihtsalt ei tea, mida on head või halba tänapäeva avalikku ruumi toonud kaasa Internet ja kuidas sellega hakkama saada.

Ausalt öeldes tundub, et meid kui uusi kardetaksegi eeskätt seetõttu, et meil puudub nii-öelda poliitkooli kogemus ja me käitumist on seetõttu raskem ette ennustada.

Positiivsena võib tuua välja, et igas erakonnas leidub ka avatud inimesi, kellele osaluse ja avalikustamise teemad pakuvad sisulist huvi. See annab lootust, et teatud erakondade ülene diskussioon neis küsimustes võiks tulevikus võimalik olla. Uude koalitsioonilepingusse on sisse saanud mõned mõtted, millega Vabakund hea meelega kaasa tuleks, sealhulgas põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine linnakodanike senisest paremaks kaasamiseks linnaellu.

Kas on õnnestunud Tartu stagnatsioonist välja tuua?

Tartu väljub stagnatsioonist siis, kui toimuvad olulised muutused linnavõimu toimimises ja kultuuris, kui nii-öelda reformierakondlik "meie oleme asendamatud" stiil asendub mõne teisega, niisama lihtsalt see ei käi, et vahetame ühe või teise koalitsioonipartneri välja ja palkame uue poliitilise abilinnapea. Stagnatsiooni ei pruukinuks tingimata murda isegi koalitsioon, kust Reformierakond jäänuks välja, sest meie arvates on stagneerunud senine erakondlik poliitika Eestis ja Tartus tervikuna. Ja võib-olla seetõttu on meil ka nii palju poliitikas pettunud inimesi.

Üldisemalt on probleem selles, kuidas mõteldakse võimust. Ollakse harjunud, et valimistulemuste põhjal saadakse mandaat ja õigus rahvast esindada, aga tegelikult ei esinda esindajad ju aktiivselt mitte linnakogukondasid, vaid omasuguseid ehk teisi esindajaid omaenda privilegeeritud seltskonnast, enamasti erakonna- ja mõttekaaslasi, kes neile eri puhkudeks soovitusi annavad. Kui paljud volinikud on kursis näiteks sellega, mis toimub linnaosaseltsides, või on ise aktiivsed liikmed mõnes? Esindusdemokraatia ilusat ideed linnavalitsemisel tegelikult ei rakendata, sest esindamisahel on katki ja selle parandamiseks on ainus vahend panna kodanikud oma tahte esindatust sõnaselgelt nõudma.

Oleme oma valimisliiduga loonud volikogu komisjonide kõrvale varikomisjonid ja hakkame korraldama avalikke linnarahva poliitarutelusid, millega soovime tuua linnaelanikud otsustamisele sammukese lähemale, see tähendab tagada minimaalselt selle, et kõik mõtlevad tartlased saavad ilma liigse pingutuseta linna asjade korraldamisel pilgu peal hoida ja vajadusel sõna sekka ütelda. Loodame sellega anda oma rohujuure tasandi panuse stagnatsiooni murdmisse.

Keskerakonna juhatuse liige Aadu Must leidis, et valimisliitude populaarsus pole mitte märk uue demokraatia laine tulekust, vaid näitab erakondade poolikut tööd. Mida see teie meelest näitab?

Valimisliitude populaarsus ei väljenda kindlasti mingi uue ja enneolematu demokraatia tekkimist Tartus, pigem on see vana hea demokraatia järjekordne taastulemine. Kuigi uuenduskuure on demokraatia eri vormid ennegi läbinud, siis praegu on digitaaltehnoloogia ja Interneti levik loonud olukorra, kus on võimalik esindus- ja otsedemokraatia parimaid külgi ühendades päriselt ellu viia valgustusaja alguses skitseeritud ettekujutust rahva poolt kontrollitud võimust.

Kuigi harjunud valitsemisviisi säilitamisest huvitutud kurdavad, kuidas uus meedia loob eeldused enneolematuks populismiks ja hoiatavad uute poliitiliste liikumistega kaasa minemast, siis just see on märk, et võim on hakanud lahustuma, kuna üha enam infot on avalikult saadaval ja inimeste nõudlikkus poliitikute suhtes on selle info valguses otsustavalt kasvanud.

Niinimetatud klounide esiletõus poliitikas on tegelikult märk sellest, et iga vanamoodsas tähenduses poliitik on olulisel määral kloun - parem on see ausalt välja ütelda, nii võib isegi linnapeaks saada, nagu juhtus Reykjavíki linnas, Islandil. On äärmiselt kaheldav, kas erakondade tööst sõltubki niiväga nende kunagise õitseaja tagasitulek või on pigem nii, et erakonnad peavad muutustega kaasas käimiseks ise niipalju muutuma, et neid ei saa enam senises mõttes erakondadeks nimetadagi.

Igatahes on rõõmustav, et Tartu elanikud käivad üle Euroopa ja maailma toimuvate ühiskondlike muutustega niipalju kaasas, et on valinud Vabakunna valimisliidu volikokku seda arengut edasi kandma.

Mil määral on linnavõim õppinud kodanike vajadusi märkama ja neid linnaasjade otsustamisse kaasama?

Ideelisel tasandil on ka poliitiline soov selleks olemas, aga selle jõudmine tegelikkusse võtab ilmselt päris palju aega. Olulist muutust ei saabu enne, kui linnaelanikud ei saa reaalset hooba vahetult otsustamisse sekkumiseks ka valimiste vahelisel ajal.

Ükspuha kui palju tegeldakse "kaasamisega" ülevalt poolt alla, see ei taga süsteemis vajalikku dünaamikat, et linnaelanikud tunneks linna arengut tõesti endist sõltuvana ja oleks valmis otsustesse panustama ka ilma konkreetses küsimuses erahuvisid omamata. Lihtsalt teatud kindlatel hetkedel arvamuse küsimisest ei piisa, linnaelanik peab saama arvamust adekvaatse info põhjal kujundada, kujundamiseks tuleb anda aega ja sellest arvamusest peavad lõpuks ka linna otsused sõltuma.

Reaalselt on aga vaja, et linn tagaks linnakodanikele otsustusprotsessides aktiivseks osalemiseks vajalikud elementaartingimused, näiteks peaks kogu linnavalitsemist puudutav info olema linnaelanikele lihtsasti kättesaadav ja linnavõim avalikult kritiseeritav.

Seni on neist elementaarsetest nõudmistest võimaluse korral mööda vaadatud ja püütud hüpata kaasamise redelil otse ülemistele astmetele alumisi puudutamata - nii on see olnud näiteks kaasava eelarvega, mis tegelikult eeldab hoolikat tööd madalamatel kaasamise tasanditel. Mida rohkem jõuab tulevikus kaasavasse eelarvesse projekte, mis lähevad korda suurele hulgale tartlastele, on esitatud kohalike aktiivsete kogukondade poolt, seda kaasavamast eelarvest saame rääkida. Ehk siis, mitte ainult hääletusprotsenti ei tule silmas pidada, vaid ka seda, kui palju tartlasi on aktiivselt kaasatud eelarvesse ettepanekute esitamisse ja nende väljasõelumisse.

Mida tuleks uuel aastal ära teha, et elu Tartus läheks paremaks?

Tartus on palju kodanikele olulisi probleeme ikka veel lahendamata - meie lastele ei jätku lasteaiakohti, planeeringute ja ehitustega toimuv ei ole tavakodanikule läbipaistev ja mõistetav, linlaste heade ideede jõudmiseks volikogusse ja linnaellu puudub lihtne ja kiire mehhanism. Kõige sellega tulebki tegeleda.

Eelkõige tuleb aga tegeleda sellega, et linlased tunneksid, et linn on meie kõigi oma ja me ise saamegi seda muuta. Kui Tartus on piisavalt inimesi, kes tahavad siia nudistide randa, siis tulgu Tartusse nudistide rand!

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.