Rein Pakk: maailma seletus öökapil
Selle matemaatikast nii-öelda lihtsas inimkeeles ja piltlikult kõneleva raamatu tiraaž kahe tänaseks enam-vähem läbi müüdud trüki peale kokku on 3500.
Kõigepealt rõõmustas see lugu minu südant järjekordse tõestusega turunduse kõikvõimetusest. Üldiselt püüab turundus kui valdkond väita just vastupidist - et nemad juba teavad mis müüb, kuidas ja miks. Oleks mõnelt turundustarkpealt enne raamatu avaldamist küsitud, et kas selline raamat muutub ülimenukaks ja tõuseb raamatukaupluste müügitipu esinumbriks, oleks ta tõenäoliselt naernud.
Olen üsna veendunud, et see pole pelk spekulatsioon, sest mitu kirjastust, kelle poole "Matemaatika õhtuõpiku" autorid pöördusid, lükkasid idee kiiresti tagasi, sest mingil põhjusel ei nähtud selles piisavalt suurt teenimisvõimalust.
Tõepoolest, miks see raamat müüb nii võimsalt?
See, et matemaatikutel on konverentsid ja muusikutel kontserdid, on puhas juhus. Inimkultuuri ajalugu oleks vabalt võinud minna ka vastupidi. Matemaatika ja muusika on mõlemad asjad iseeneses, abstraktsed ja jumalikud distsipliinid, mis kirjeldavad maailma omade vahenditega, omal moel. Moel, mis ei kasuta maailma ennast kirjeldamisel materjalina (ma mõtlen maailma nähtusena ehk niisugusena, nagu me seda igapäevaselt tunneme). Ja ometi tunduvad mõlemad, nii muusika kui matemaatika meile nii täiuslikud, terviklikud, kõikehaaravad ja õiged. See teebki nad jumalikuks.
Nii nagu paljudel pole muusikalist kuulmist, pole paljudel ka matemaatilist taipu ja seetõttu jääb matemaatika paljudele koolis arusaamatuks. Kuulun ka kahjuks selliste hulka. Raamatu kolmel eestlasest autoril on õnnestunud tõepoolest matemaatikat minusugustele arusaadavalt avada. Tõenäoliselt on see neil õnnestunud ennekõike rakendades oma erinevaid võimekusi matemaatikas, kunstis, semiootikas, kommunikatsioonis ja projektijuhtimises.
Kuid raamatu müügiedu põhjuseid tuleks minu meelest otsida veelgi laiemalt pildilt.
Nimelt otsivad inimesed seletust maailmale. Inimene on nii ehitatud, et selleks, et näha, määratleda ja tunnetada ennast kõiksuses, on vaja mingit toetuspunkti. Nagu kaptenil on vaja öisel merel orientiiri, näiteks Põhjanaela, mille järgi oma asukohta määrata.
Ajal, mil jumalad meiega enam vastuvaidlemist mittesallival toonil ei räägi, võiks hea, jumalik, kuid arusaadav seletus maailmale olla selline toetuspunkt. Ja milline kergendus on "Matemaatika õhtuõpikut" lugedes tunda, et mina ei olegi maailma naba!
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare on võimalik täispikkuses kuulata siin.
Toimetaja: Rain Kooli