Valuarst: arstid kardavad ravikanepi väljakirjutamist ({{commentsTotal}})

Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogi, Eesti Valu Seltsi president doktor Boris Gabovitši sõnul on Eesti ühiskonnas hirm opioidide ja samas ka kanepi vastu nii tugev, et arstid kardavad paaniliselt neid ravimina välja kirjutada.

Gabovitš jagas ETV saates "Ringvaade" oma kogemust arstina, kuidas inimesed otsustavad sageli mingisugust ainet või ravimtaime kasutades, et just see on teda aidanud.

"Ei ole mingit põhjust arvata, et see nii on või see nii ei ole. See on lihtsalt selle konkreetse inimese arvamus, mis tavaliselt pole mitte mingilgi seotud tema tervisega," rääkis anestesioloog.

Ta tõi välja, et üks versioon niinimetatud ravikanepist on tinktuuriks keedetud tänavamürk, kuid Eestis on ka legaalne võimalus vajaduse korral taotleda ravimi saamist ja vastava skeemi järgi seda ravimit tuua Eestisse konkreetsele patsiendile.

Ravikanepi mõju pole tõestatud

"Me räägime mitte kanepist, vaid kannabinoidist ehk ainest, mis on saadetud algselt kanepist, aga mis on tabletis. Siis võime tõesti rääkida näidustustest ja hankimissüsteemist," selgitas ta.

Eesti Valu Seltsi presidendi sõnul on praegu taolisi näidustusi äärmiselt vähe.

"Praegusel hetkel kanepist on palju juttu, aga kahjuks ei ole ära tõestatud, et tõesti kanepist saab abi kõikide haiguste puhul, nii nagu populariseerijad räägivad," selgitas Eesti Valu Seltsi president.

Tema sõnul on olemas väga kitsas haiguste nimekiri - tavaliselt on selleks sclerosis multiplex ehk polüskleroos ning ka ainult sellises versioonis, kus ta tekitab tugevaid valusid, ja väike osa vähitüüpe, kus tõesti oleks abi kannabinoidist.

"Selliseid haigeid Eesti kohta mõni aastas esineb," tõdes Gabovitš.

Kannabinoide pole apteegis

Ta märkis, et arstina on tema käest küsitud ka amfetamiini ja heroiini, kuna patsientidel olevat seda vaja, ning situatsioon on sama kui kanepiga.

"Sellepärast, et inimene arvab, et temal on seda ravimit vaja, kahjuks ei tähenda seda, et seda ravimit on tõesti vaja. See tähendab seda, et ta on kuskilt lugenud või keegi hea sõber rääkinud või naabrinaine on midagi rääkinud, aga see üldse ei tähenda seda, et ta saab sellest abi," ütles valuarst.

Gabovitš rõhutas, et arst ei saa lähtuda müütidest ega ühiskonnas levinud arvamustest, vaid teadusest ja tõestatud teadmistest.

"Reaalne situatsioon on see, et enamuses Euroopa riikides kannabinoidid pole registreeritud. Enamus Euroopa riikides kanep kui taim ei ole apteegist ostetud," lisas ta.

Anestesioloog hindas, et mida rohkem ravimeid meie pisikesel Eesti turul müügil oleks, seda parem, ning nii ka kannabinoididega.

Patsient ei peaks ise rohtu küsima

Probleem on tema sõnul selles, et me oleme nii pisike riik, et enamus ravimifirmasid ei taha siia preparaate tuua, kuna see pole kasulik, ning see probleem pole seotud kanepiga, vaid üldse meditsiinisüsteemiga.

Samas tõdes ta, et patsient ei peaks ise ühtegi kanepipõhist rohtu küsima.

"Loogika, kus patsient küsib rohtu, mis väga sageli toimub, on üldiselt imelik, sest see on umbes samasugune situatsioon, kui poest ise küsida, mis ta tahab. Spetsialisti püha ülesanne on talle määrata need ravimid, mis talle on vajalikud," selgitas valuarst.

Gabovitš hinnangul on Eestis hirm opioidide ja samas ka kanepi vastu ühiskonnas nii tugev, et arstid kardavad paaniliselt opioide ning neid ravimina välja kirjutada.

Ta märkis kokkuvõttes, et veel mõned aastad tagasi oli Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses peaaegu viimasel kohal opioidide kasutamises ja nüüd on olukord õnneks tasapisi paranemas.

 

 

 

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: