Tallinn alustab munitsipaalvarjupaiga rajamist järgmisel aastal ({{commentsTotal}})

Loomade hoiupaiga asukas.
Loomade hoiupaiga asukas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna keskkonnaamet taotleb lisaeelarvest 200 000 eurot uue loomade varjupaiga rajatiste projekteerimiseks, mille ehitus algab 2015. aastal.

Abilinnapea Arvo Sarapuu (KE) tõdes linnavolinik Riina Solmani (IRL) arupärimisele vastates, et MTÜ Loomade Hoiupaik on hetkel ainuke ühing, kes on võimeline majutama Tallinna tänavatelt püütavad hulkuvad koerad ja kassid.

"Oleme kaalunud lepingu lõpetamise võimalusi ning saades juriidilise hinnangu lepingu lõpetamise osas, võtame vastu otsuse. Tallinna keskkonnaamet otsib võimalusi MTÜ Loomade Hoiupaik monopoolse seisundi lõpetamiseks," teatas Sarapuu.

Ta märkis loomade hoiupaika sattunud kasside hukkumisprotsenti (85%) kommenteerides, et esiteks on teistes Eesti varjupaikades majutatavate kasside-koerte arv võrreldes MTÜ Loomade Hoiupaik opereeritava varjupaigaga kordades suurem.

Teisalt pole tänavaloomadega vabatahtlikkuse alusel tegelevad MTÜ-d ühegi omavalitsusega hulkuvate loomade hoidmise lepinguid sõlminud.

Seega peab abilinnapea sõnul loomade hoiupaik reageerima kõigile väljakutsetele, majutama kõik pealinnast püütud koerad-kassid ning seega on ka tõenäolisem, et seal eutaneeritakse rohkem loomi kui mujal varjupaikades.

Linnavolinik: leping hoiupaigaga tuleks lõpetada

Solman kirjutas kaks nädalat tagasi saadetud arupärimises, et loomade hoiupaiga küsitava käitumise eest vastutab ka kohalik omavalitsus, kes on ühinguga loomade hoidmise ja hukkamise teenuse lepingu sõlminud.

Ta tõi MTÜ Loomade Hoiupaik murekohtadena välja, et seal haigestub umbkaudu kaheksa kümnest varjupaika sattunud kassist ning hoiupaigas viibimise ajal hukatakse kasse enne, kui omanik jõuab loomale järgi tulla.

Samuti hoitakse linnavoliniku kinnitusel hoiupaigas suurt hulka loomi stressirohketes ning haiguseid tekitavates tingimustes ilma vajalikku arstiabi andmata.

"Nii linnavalitsuse liikmetele kui järelevalvet teostava keskkonnaameti ametnikele peaks tänaseks olema selge, et loomade hoiupaigal pole õnnestunud tagada loomade hoidmisel ja hukkamisel seaduse täitmist mõistlikul ja meie kultuuriruumi sobival viisil,“ kirjutas Solman.

Tema hinnangul tuleks teenuse osutajaga leping ennetähtaegselt lõpetada ja leida teenuse osutajaks meie kultuuriruumile sobiv ettevõtja.



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: