Soomlased juurutavad geenitestil põhinevat personaalmeditsiini ({{commentsTotal}})

Personaalmeditsiin võimaldab geenitestiga ennetada haigusi.
Personaalmeditsiin võimaldab geenitestiga ennetada haigusi. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Helsingin Sanomat vahendas möödunud nädalal Soome teadlaste arvamust, et geeniandmed peaksid olema loomulik osa Soome tervishoiusüsteemist.

Artiklis märgitakse, et kavas on hakata koguma inimeste geeniandmeid.

Alla kirjutanud soome professorid ja arstid rõhutavad vajadust riikliku programmi järele, millega saaks geeniandmeid koguda. Ühtlasi tunnistatakse vajadust riiklikul tasandil kaitse järele, et digitaalseid geeniandmeid säilitada.

Viisil, mida soomlased alles kavandavad andmeid koguda, on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramul ette näidata juba enam kui 51 000 inimese geeni ja tervisekäitumise andmebaas.

Soome professorid rõhutavad, et geeniandmetele tuginedes annaks ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi, sest geeniriskidest teadlik olemine võimaldaks inimestel juba varakult muuta oma elustiili ja vältida nõnda haigestumist.

Artikli autorid märgivad, et Soomel on rahvusvaheliselt tunnustatud eelised, mis võimaldavad olla juhtiv riik geeniandmetele tugineva tervishoiusüsteemi juurutamisel.

Eesti Geenivaramus on kasutusel geenikiibid, mis võimaldavad määrata:
*harvaesinevate geeneetiliste haiguste ja sündroomide diagnoosimiseks.
*eelsoodumuse olla keskmisest pikem või lühem, kalduda ülekaalu, jääda sõltuvussesuitsetamisest vmt.
*geneetilist eelsoodumust teatud haigusteks.
*inimese geneetilist päritolu.

Geeniandmete kasutamine haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel on osa personaalmeditsiini kavast, mille pilootprojektile andis sotsiaalministeerium mullu aprillis rohelise tule. 2012. ja 2013. aastal toetatas Tartu Ülikooli personaalmeditsiini pilootprojekti 290 000 euroga.

Personaalmeditsiin on uudne kontseptsioon, mis põhineb geenianalüüsil ja infotehnoloogial põhinev haigusriskide ning ravimisobimatuse ennetamis meetod. Eestis olemasolevate andmete põhjal on võimalik ennetada ja ravida näiteks südame- ja veresoonkonna haigusi ning vähki. Soome alles juurutab süsteemi kasutusele võtmist.

Toimetaja: Marju Himma



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: