Kurjategijad võtsid vanurite ja kodutute abil 200 000 euro eest kiirlaene ({{commentsTotal}})

Politsei paljastas kuritegeliku grupeeringu, mis värbas ligi sada vanurit, eluheidikut, kodutut ja teovõimetuks kuulutatud isikut, kelle kaudu peteti kiirlaenukontoritelt välja ligi 200 000 eurot.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm rääkis "Pealtnägijale, et aasta tagasi hakkasid politseisse pöörduma isikud murega, et nende nimel on võetud laenu kiirlaenufirmadest või vormistatud erinevat liisingvara ja nemad ei tea sellest midagi. 

Kuigi töö värskelt tabatud grupeeringuga veel käib, olid politsei ning prokuratuur valmis ettevaatlikult avama kelmide töömeetodeid, et teavitada avalikkust. Nimelt on uurijail kahtlus, et paljud kodutud, vanurid ja muud raskel järjel inimesed võivad alles nüüd avastada, millisesse võrku on nad lasknud end kiskuda.

"See võlasumma on nende jaoks ikkagi košmaarne. Kui me räägime ka siin inimeste sissetulekutest, mis jääb sinna miinimumpalga ulatusse või alla selle, siis neid võlasummasid ei suudaks terve aastaga need inimesed tagasi maksta, kui nad kõik oma sissetulekud ära maksaksid," märkis Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht.

Skeem, kuidas kurjategijaid omale tankiste värbasid, on ühtpidi unikaalselt nahaalne, kuid teisalt imelihtne: noormehed sõitsid autoga mööda tänavat ja kui märkasid, et mõni isik vastab nende ootustele, siis nad peatusid, rääkisid temaga ja pakkusid võimalust raha teenida.

Kui Tallinnas ja Harjumaal sõitsid kelmid oma luksusautodega ringi sihitult, otsides päise päeva ajal üksi lonkivaid või aega surnuks löövaid sihtmärke, siis tänaseks on uurijad tuvastanud vähemalt ühe sotsiaalasutuse Harjumaal, mille teovõimetuid kliente läksid nad jahtima teadlikult.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink ütles, et ohvritele seletati, et tegemist on äriplaaniga, kus nendele noormeestele välismaalt või mujalt pidi laekuma suur rahasumma, aga neil ei ole oma pangakontot: see olevat mingil põhjusel panga poolt blokeeritud ja sellel lihtsal ettekäändel paluti vähekindlustatud isiku pangakonto kasutamist.

Kui ohvri pangakonto oli toimiv ja laene polnud, siis küsiti ID-kaarti või rahastati dokumendi taotlemist. Kui tänavalt värvatud töötul või vanuril oli pangakonto, ID-kaart ja PIN-koodid, siis võeti need enda kätte ja telliti sinna erinevatest kiirlaenukontoritest nii palju krediiti, kui vähegi võimalik.

Edasi saadeti variisik sularahaautomaati laenuraha välja võtma. Isik ei kontrollinud, mis raha ta oli saanud ning andis kogu summa üle kurjategijatele, kes andis tehingu eest vastu lubatud mõnisada eurot.

Laenuvõtmine käis kas läbi interneti digitaalallkirjaga või siis isikusamasuse tuvastamisega postkontoritest ja postkontoritest isikusamasuse tuvastamisel.

Kelmid lõid oma tänavalt kinni püütud tankistid jalust nõrgaks sama ilusate lubadustega nagu juba paar aastakümmet eestlaseid hullutanud kurikuulsad Nigeeria petukirjad. Tõsi, erinevalt oma Aafrika kolleegidest ei röövinud Eesti sulid konksu alla neelanud inimesi lõplikult paljaks, vaid maksid neile projekti õnnestumise järel enamasti ka lubatud kuni 200 eurot ära.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm selgitas, et ohvritel oli võimalus teenida ühekordselt sama summa, mida nad võib-olla teenisid terve kuu jooksul kas erinevate sotsiaalabide teel või siis juhutöödega ning sisuliselt nägid nad petuskeemis kerget teenistust.

Tänaseks on politsei tuvastanud ligi sada erineva sotsiaalse taustaga inimest, kelle nimele pumpasid kelmid niipalju laenu, kui kümned kiirlaenukontorid välja andsid. Ehkki täna politsei alles arvutab, kui suure saagi suutis grupeering aastaga kokku kraapida, oli keskmine ühe tankisti kaudu tekitatud kahju umbes 2000 eurot.

Rühmitus ei piirdunud ainult kiirlaenukontoritega. Uurimine on tuvastanud, et mitmetel juhtudel kasutati ära ka elektroonikakaupluste leebet liisingupoliitikat. 

Kuna nendel variisikutel puudus esimene sissetulek, siis võltsiti sissetulekut tõendav paber, mis viidi kauplusesse esitamiseks. Variisikule võltsiti panga väljavõttele mingisugune palk ja selle summa ulatuses andis kauplus ka vara nagu sülearvutid, tahvelarvutid või mobiiltelefonid.

Tänavu veebruariks suutsid Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse töötajad silmuse kelmide grupeeringu ümber lõpuks kinni tõmmata ja selle neli peategelast peeti kinni.

"Isikud on 30. aastates meesterahvad ja pole kunagi oma elu jooksul nad tööl käinud. Vähemalt ametlikult makse maksnud nad ei ole ja elavad samas heal järjel ehk viimase juhtumi puhul elas üks härrasmees rendikorteris uues majas, sõitis rendiautoga. See tähendab seda, et kogu see sissetulek põletati oma elamiseks ära, mis viib ringiga meid selleni, et tõenäoliselt kannatanud - olgu nad ettevõtted või needsamad variisikud -, nende käest raha tõenäoliselt tagasi ei saa, isegi kui kohus mõistab neilt selle välja," märkis Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.

Kui massilistes kelmustes kahtlustatavate saatuse suhtes on prokuratuuril pilt selge, siis nende heaks töötanud tankistide osas on juriidiline definitsioon alles otsustamisel. On nad siis ohvrid, tunnistajad või kaasosalised, kes peavad samuti kohtu alla minema? On see ikka võimalik, et nad ei saanud aru, millise kriminaalse võrgustikuga nad vabatahtlikult liitusid?

Fakt on, et suurimad kannatanud selles loos on siiski kiirlaenufirmad, kelle lootus oma hiigelintressidega krediiti tagasi saada on pehmelt öeldes olematu. Kuritegeliku skeemi autorite kogu vara on ainult üks pettusega omandatud televiisor, mille politsei suutis konfiskeerida. Nende sadakonnalt kaasosaliselt pole lihtsalt midagi võtta.

"See laenukoormus, mida neilt on hakatud nõudma, on nii suur, et inimene tunneb, et tema elu on sisuliselt läbi, ta on eluaeg võlgades. Ta on veel hullemas olukorras kui enne. Suurem osa nendest ei olnud tänaval elavad eluheidikud. Nad olid küll raskemas majanduslikus olukorras, aga nad mingil määral tulid oma eluga toime. Täna neilt on võetud nagu see eluga toimetulek üldse ära," lisas Kumm.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.