Metspalu: geeniriskidest teadmine võib panna inimesi tervislikumalt käituma ({{commentsTotal}})

Geenikaardistamine on võimalus, kuidas inimeste tervisekäitumist muuta, usub Eesti Geenivaramu direktor, professor Andres Metspalu.

Kas meie käitumises, elulaadis või ühiskonnakorralduses on praegu midagi sellist, mille eest meil 18 aastat hiljem tuleb ränka hinda maksta?

Selgelt on näha, et keskkonna kiire muutumise tõttu on hakanud levima uued haigused, need on näha keskmise kehakaalu tõusus. 2. tüüpi diabeeti on iga aastaga rohkem. Õhtumaades on liiga palju toitu ja liiga vähe liigutakse. See muutus on juhtunud viimase saja aasta jooksul.

Evolutsioonis kunagi eelise andnud geneetilised variandid – kõik toidust saadav energia salvestati, sest kunagi ei olnud teada, millal jälle süüa saab - need maksavad kätte. Kõik üleliigne salvestatakse.

Järgmised 18 aastat kulub sellele, et saavutada otsustav pööre. See saab tulla ainult inimeste teadvuses ja käitumises. Juba maast madalast tuleb välja selgitada need, kes on rohkem ohustatud ja panna nende nõustamisse rohkem resursse.

Kas aastal 2032 on igaühel telefonis või mälukaardil genoomijärjestus?

Täiesti kindlalt. Seal ei ole ainult genoom, vaid ka transkriptoomi järjestus ja meil on selleks ajaks rohkem infot, kuidas epigeneetilised tegurid vahetult mõjuvad.

Tõenäoliselt on ka olemas tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad jälgida geenide ekspressiooni, see muutub ju isegi vastavalt kellaajale. Tekivad võimalused teha kiirelt ja odavalt analüüse, mis veelgi tähtsam, tekib nii palju informatsiooni, et sellest on võimalik aru saada.

Kui palju 18 aastaga meditsiinivallas edasi läheb?

Meditsiinis on suur majanduslik huvi. Elanikkond vananeb, seoses sellega meditsiinikulutused kasvavad. Kogutav maksuraha ei suuda ühelgi maal meditsiini vajadusi katta. Tervishoiuteenuste hulk peab hakkama vähenema, tekivad pikemad järjekorrad või hakatakse tegema valikuid.

Eestis on probleem selles, et tervelt elatakse keskmiselt kuni 50. eluaastani, see tähendab, et inimesed on keskeltläbi 20 aastat haiged enne surma. Vanad inimesed võiks teha tööd, kui ennetusega oleks võimalik haiguste tekkimist ära hoida.

Inimese genoomiuuring suudab ette öelda, mis on tulekul. Kõik muu räägib praegu sellest, mis on juba juhtunud.
Kõik hoiatused stiilis: sööge vähem, jookske rohkem – ei mõju, inimesed mõtlevad, et see ei puuduta mind.

Kui inimesed elavad kauem, siis 2032 elame ühiskonnas, kus on palju vanu ja palju haigestutakse vähki?

Suitsetamine on selgelt üks tugevamaid vähiriski tõstvaid tegureid, sest tekitab mutatsioone. See on valikute küsimus, kui saja aasta eest inimesed surid 30-aastaselt tuberkuloosi ega jõudnudki niinimetatud vähi-ikka. Mis siis on parem, kas surra 30-aastaselt või 70-aastaselt? Ainult viis protsenti vähijuhtudest suudame me täna ette ennustada, see on väga keeruline haigus.

Te propageerite geenikaardistamist. Selgitage, kuidas geeniriskide tabeli abil inimesi panna tervislikumalt käituma?

Oletame, et inimene suitsetab, aga ta teab, et tema onu suitsetas terve elu, aga elas ikkagi 95-aastaseks. Onu sai terve elu suitsetada, järelikult kogu jutt suitsetamise kahjulikkusest on udu. Kui aga võtta ette geenikaart ja näidata, et onul oli selles positsioonis C-nukleotiid, teil on A. Teie surete 60-aastaselt vähki, kui te edasi suitsetate. 75 protsenti inimesi tahab sellise sõnumi järel oma tervisekäitumist muuta.

Geenikaart võib tekitada inimestes hirme? Kindlustusfirmad nõuavad geenikaarti näha? See tekitab kahte sorti inimesi.

Mina tahtsin juba 1999. aastal elukindlustust Eestis osta, taheti viie arsti tõendit. Mingeid kahe sordi inimesi geenikaardistamine ei tekita! Igaühel on mingi probleem, me oleme 20 000 geenidoonori kaarti vaadanud, kõigil on mingi häda. Kui ei ole veel haigust leitud, siis on vähe uuritud.

 

Toimetaja: Marju Himma



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: