Advokaat: Eesti riik keerab bitcoinidega kauplejaid pitsitades vinti üle
Eesti riik kasutab krüptovaluutaga ehk bitcoinidega kauplejate vastu sunnijõudu, ehkki see valdkond on täiesti reguleerimata, arvab advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaat Priit Lätt.
Ta rääkis "Terevisioonis", et tal on olnud bitcoinidega seoses menetluses kaks juhtumit. Esimesel juhul esitati rahapesu andmebüroo poolt kliendile kriminaalasjas kahtlustus, kuid riigiprokuratuur otsustas siiski pärast kaitsja argumentidega tutvumist menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. "Selle asja traagika seisneb selles, et asjaolude poolest oli tegemist kahe bitcoini müügiga ehk ca 2000 euro väärtuses," rääkis Lätt.
"See oli üks ilmekas näide Eesti riigi jõulisest käitumisest," nentis saatekülaline.
Teine kriminaalasi on tal praegu pooleli. Klient tegeles bitcoinide ostmise ja müügiga ning nüüd on kaitsja kliendile tehtud ettekirjutuse vaidlustanud. "Halduskohus peab nüüd andma hinnangu, mis see bitcoin juriidiliselt on. Tõepoolest, see on täiesti reguleerimata ala, kuigi vähemalt ühe Eesti riigi institutsiooni arvates on see väga selgelt reguleeritud, millega me absoluutselt nõustuda ei saa," ütles Lätt.
Ta selgitas, et riik on neid menetlusi alustanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel. Rahapesu andmebüroo leiab, et bitcoinidega kauplemine on käsitletav alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumisena nimetatud seaduse tähenduses, ent see ei sisalda mingit definitsiooni bitcoinist. Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumine on küll defineeritud, aga väga ebaselgelt. Läti arvates on see kummaline käitumine olukorras, kus ka teised riiklikud institutsioonid on öelnud, et tegemist on reguleerimata alaga ja juba 2012. aasta oktoobris avaldas Euroopa Keskpank raporti krüptovaluutade kohta, milles tõdes, et tegemist on vähemalt ELi tasandil täiesti reguleerimata alaga.
Lätt märkis, et prokuratuuri otsusest hoolimata pinged veel kao ning ebaselge olukord võib kesta pikka aega. Bitcoinidega kauplejat võib oodata kuni 32 000 euro suurune rahatrahv või kuni 3 aasta pikkune vangistus.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel märkis, et bitcoinil võib tippaeg olla juba möödas, graafikut vaadates võib näha mulli lõhkemist. "Bitcoini probleem on see, et nö kaevandatavate bitcoinide arv on piiratud. See paraku tekitab olukorra, kuhu on sisse ehitatud selline ebameeldiv nähtus nagu deflatsioon. Ehk kui kõik muu ümberringi on majanduses ekspansiivne, siis üks konstant tekitab olukorra, kus justkui kõik tahaks seda konstanti hoida, sellepärast, et selle hind muude asjade suhtes kogu aeg kasvab," selgitas ta.
Teine probleem, miks ka Eesti riik jõuliselt reageerib, on Koppeli sõnul see, et riikidele ei meeldi anonüümsed elektroonilised maksevõimalused. Kui vaadata viimaseid 10 aastat finantsvaldkonnas, siis liigutakse üha väiksema anonüümsuse suunas. Sularaha osakaal väheneb. Arenenud maailmas on üsna ebateõnäoline, et riik tahaks lasta teha midagi väga anonüümselt ning ilmselgelt ei taheta käest anda ka raha emiteerimisega kaasnevat võimu.
Koppel märkis, et ka pankadele ei pruugi krüptovaluuta meeldida, sest kui vaadata krüptovaluutas tehtavaid ülekandeid, siis pangal seal vahel nö käed rasvaseks ei jää. Positiivne võib see olla väiksemate ettevõtete jaoks, kelle marginaalid on väga väikesed ja kes saavad ilma pangateenuseta äri ajada. "Investeerimine on siiski raha paigutamine millessegi, mille tulemuslikkus võiks sõltuda rohkematest teguritest, kui see, kui suur eufooria parajasti üleval on."
Ta selgitas, et aktsia esindab mõttelist osa ettevõttest, see on protsess, rahal on väärtus tänu riiklikule sunnijõule. Bitcoinil on väärtus vaid tänu sellele, et inimesed usuvad, et see võiks seal olla.
Priit Lätti sõnul on kliendid riskidest teadlikud, kuid neid häirib riigi käitumine. Vandeadvokaat juhtis tähelepanu sellele, et riigi üks põhiülesandeid on õigusloome. Eesti oleks tema arvates võinud antud olukorras võtta liberaalse hoiaku sellise huvitava nähtuse nagu bitcoin suhtes. Ka Eesti Pank on öelnud, et bitcoinidega kauplemine pole iseenesest keelatud. Õigusriigina tuleks kõigepealt vastavad seadused kehtestada, seejärel kodanikele juhiseid anda, kuidas käituda ja kui see ei õnnestu, siis sunnijõudu kasutada, lisas Lätt.
Toimetaja: Sven Randlaid