Uuring: üle 80 protsendi meditsiinitudengitest on valmis töötama välismaal ({{commentsTotal}})

Enam kui 80 protsenti meditsiinitudengitest on valmis töötama välismaal.
Enam kui 80 protsenti meditsiinitudengitest on valmis töötama välismaal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

80,7% meditsiinitudengitest on huvitatud välismaal töötamisest ja ligi pooled töötavad õpingute kõrvalt.

Mais meditsiinitudengite hulgas läbiviidud tööandja maine uuring näitab, et kõige mainekamad tööandjad on meditsiinitudengite arvates Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla.

Tööandja poolt pakutavatest soodustustest peavad tudengid olulisemateks keskmisest kõrgemat palka ja paindlikku tööaega.

80.7% tudengitest on huvitatud töötamisest välismaal. 22.3% tudengitest oleks valmis välismaale tööle minema jäädavalt.

12.4% tudengitest oleks viibima välismaal kuni aasta, 25.1% vastanutest oleks valmis töötama välismaal 1-2 aastat ja 20.8% üle kolme aasta.

Välisriikide lõikes on tudengid kõige rohkem huvitatud töötamisest Soomes, Inglismaal, Rootsis ja Saksamaal.

"Meditsiinitudengite soov leida tööd välismaal on läbi aastate püsinud kõrgel tasemel. Noorte spetsialistide hoidmiseks Eestis peavad pingutusi tegema nii tervishoiuasutused kui ka riik tervikuna," rääkis uuringu läbi viinud firma Instar EBC konsultant Kersti Vannas.

Tema sõnul on võtmeküsimus noorte meditsiinispetsialistide hoidmine Eestis. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata noorte värbamisele, motivatsioonisüsteemide ning töökeskkonna tänapäevastamisele.

Uuringust selgus, et 49.8% meditsiinitudengitest töötab õpingute kõrvalt.

Instar EBC viis tööandja maine uuringu läbi mais Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Tallinna Tervishoiu kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu kõrgkooli tudengite hulgas. Uuringus osales 400 tudengit.

Toimetaja: Marju Himma



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: