Riigikogu võttis "10 miljoni e-eestlase" projekti jaoks vajaliku eelnõu menetlusse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Riigikogu otsustas täna võtta menetlusse isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldaks teoks teha nn "10 miljoni e-eestlase" idee, mille eesmärgiks on anda väljaspool Eestit elavatele teiste riikide kodanikele digi-ID-kiip.

Eelnõu pooldajate sõnul aitab e-residendi digi-ID loomine kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, muutes Eesti maailmas unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks majandus-, teadus- ja hariduskeskkonnaks.

Eelnõuga täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seadust osas, mis reguleerib isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, digitaalse isikutunnistuse väljaandmist.

Riigikogus märgiti, et õigusselguse huvides on otstarbekas täiendada seadust ning kehtestada regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks, selle kasutamise õiguspärasuse üle järelevalve teostamiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

"10 miljoni e-eestlase" projekt võitis juuni alguses ka Eesti Arengufondi esimese arenguidee konkursi. Arenguidee konkursi võitjaid on ootamas aastane stipendium suurusega 2000 eurot kuus ning nad on oodatud töötama Arengufondi büroos Tallinnas, et sealsete inimeste ja võimaluste toel oma arenguidee ellu viia.

Toimetaja: Maarja Roon



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: