Sepper: naistel ei tohiks olla valimisnimekirjades halvem positsioon ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Sepper.
Mari-Liis Sepper. Autor/allikas: ERR

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper teatas, et 2015. aasta riigikogu valimisteks nimekirju koostades ei tohiks erakonnad unustada oma lubadust seada sisse uus hea poliitiline tava asetada nais- ja meessoost kandidaadid nimekirja vaheldumisi.

Riigikogu sooline koosseis on viimased paarkümmend aastat püsinud suuremate muutusteta. Riigikogu liikmete seas on aastatel 1992-2014 meeste osakaal olnud 78-90%, naiste osakaal on jäänud vaid 10-22% vahemikku.

Kandidaatide seas on naiste osakaal olnud 14-27%. Võrdõigusvoliniku hinnangul on riigikogu koosseisud olnud läbi aastate sooliselt tasakaalust väljas.

"Riigikogus on naisi olnud meestest tunduvalt vähem, sest naistel on kehvem positsioon valimisnimekirjades. Ei saa rääkida sugude võrdsetest võimalustest, kui ühe sugupoole esindajatele antakse valija hääle püüdmiseks parem stardipositsioon,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ta lisas, et kõik riigikogu erakonnad on 2012. aastal kirjutanud alla koostöömemorandumile, milles poliitikud nägid naiste madala esindatuse probleemi lahendusena nn triibulisi nimekirju.

Volinik märkis, et Eesti valimisi ja poliitikat soolisest aspektist uurinud teadlased on toonud välja, et just erakondade juhatused annavad meeskandidaatidele eelispositsiooni.

"Argumendid, et meespoliitikud on oma bioloogilise soo tõttu paremad häältepüüdjad ning nende poliitkarjäär saab kiiremini tuule tiibadesse tänu nende ambitsioonikusele, ei ole aga täpsed. Asukoht üleriiklikes ja ringkondlikes nimekirjades mõjutab nii valituks osutumist kui ka häältearvu," rõhutas Sepper.

„Uute silmapaistvate naispoliitikute esiletõus mõjutab ühiskonda positiivselt veel aastaid, sest nõnda näidatakse eeskuju noortele tüdrukutele, kes saavad innustust valida poliitiku elukutse. Loodan 2015. aasta valimistel näha senisest rohkem naine-mees-naine-mees nimekirju,“ ütles võrdõigusvolinik.

Toimetaja: Priit Luts



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: