Rail Balticu arutelu: laual on palju küsimusi ja lahendust ei paista ({{commentsTotal}})

Hein
Hein Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vändra vallas Kaismal kohtuvad täna Rail Balticu projektimeeskonna osalised, et täpsustada kavandatava trassi kulgemist Pärnumaa põhjaosas. Kohtumisel tulevad veelkord arutlusele Vändra ja Are vallas kulgevad lõigud.

ERRi korrespondent Ester Vilgats rääkis ERRi raadiouudistele, et täna hommikust on koos istunud majandusministeeriumi, konsultatsioonifirmade ning Vändra, Are ja Tahkuranna valla esindajad ning arutanud võimalike Rail Balticu trassi asukohti.

Paraku ei paista, et täna jõutaks kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni.

Vald ei taha võtta sugugi omaks võtta seda varianti, mida soovitavad konsultandid ja mida ka ministeerium eelistab.

Osapooled on püüdnud vastastikku teha selgeks ühe või teise variandi poolt- ja vastuargumente.

Konsultandid näevad, et vald toob lauale vaid emotsionaalsed argumendid ja hinnangud ning reaalselt peaks siiski käiku minema konsultantide soovitatud variant.

Otsuse langetamine jääb Pärnu maavanema õlule, kes aga kinnitas, et tegu ongi raske otsusega.

Ester Vilgats nentis, et tõepoolest on raske vaadata viljapõldu ning kujutleda, et selle asemel on tulevikus raudteetrass.

Väga vähe on räägitud ka kompenseerimisest ja sundvõõrandamisest. Leitakse, et praegune sundvõõrandamisseadus vajab seoses Rail Balticuga muutmist. Samas on näiteks ka maanteeamet öelnud, et nad on sundvõõrandamist väga hästi praktiseerinud Via Baltica projektiga ning Rail Balticuga peaks toimima sama moodi.

Vilgatsi sõnul on aga erinevus selles, et kui autoteest on võimalik üsna vähese vaevaga üle sõita, siis raudteetrassist see enam nii lihtne pole.

Rail Balticu puhul ei hakka keegi iga mõne kilomeetri tagant viadukti ehitama, mis kohalikele inimestele tähendab igapäevaste käikude tegemisel suuremat aja- ja kütusekulu ümbersõitude tegemiseks. See tõstatab omakorda küsimuse nende kulude kompenseerimisest.

Küllalt suure tõenäosusega täna Rail Balticu osas täna otsusele ei jõuta.

Toimetaja: Marju Himma



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: