Vändra vald ei poolda planeerijate parimaks peetud Rail Balticu trassi ({{commentsTotal}})

{{1407248304000 | amCalendar}}

Vändra vallas Kaismal kohtusid Pärnu maavanem, kohalike omavalitsuste juhid ja Rail Balticu konsultandid, kes arutlesid Rail Balticu Vändra, Tootsi ja Are vallas kulgevate lõikude üle. Vändra vald ei poolda varianti, mida planeerijad on seni parimaks pidanud.

Kohtumisel vaadati looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks, vahendasid ERRi raadiouudised.

Pärnu maavanem Andres Metsoja ütles, et püüab vallaga läbi rääkida selle, kuidas riik saaks panustada kohalikku kogukonda.

"Näiteks kui me ikkagi leiame, et on mõistlik ja maksumaksjatele odavam teha trassikoridor otse ja ei ole võõrandatavaid objekte ehk kellegi kodu sinna alla ei jää ning see on igas mõttes majanduslikult mõistlikum, siis tuleb leida kokkuleppekoht riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, et eraldada ressurssi siia piirkonda," selgitas ta.

Metsoja tõi näiteks raha investeerimise kohalikesse teedesse, et elanikud tunnetaksid, et raudtee tulemine kompenseeritakse nende elukeskkonna parandamisega.

Kaalumisel on jätkuvalt kaks võimaliku trassi. Üks liigub otse läbi külade ja põllumaade ning teine variant läheks tiiruga ümber külade.

Kohal olnud omavalitsuste esindajad eelistavad ümber külade minevat varianti, sest see häiriks inimesi kõige vähem.

"Ilmselgelt läheb valla arvamus oluliselt lahku planeerijate arvamusest, kes lähtuvad sellest, mis on paberil ja mida rahanumbrid näitavad. Tänase kohtumise käigus üritame näidata, et see pole ainult raha ja jutt trassil, vaid siin on ka emotsioonid, inimesed, töökohad, läbipääsud," rääkis Vändra valla volikogu esimees Tarmo Lehiste.

Selgelt murelikud on ka maaomanikud, kelle maadel Rail Balticu trass võib hakata kulgema.

"Mingi kompensatsioon peaks olema. Kuskil peaks ju talukohal olema, kus metsa saab teha, sest maal on ju kütet vaja. Midagi peab toimuma. Kodukohast ära minna ka ei tahaks," ütles Vändra vallas elav Kopli talu peremees Toomas Kraavi.

"Praegu on selgusetu see, kas trass läheb üle põldude või tuleb mulle täitsa hoovi ja ma pean hakkama aknaklaase vahetama selleks, et saaks siin klirina saatel edasi elada," rääkis Lõo talu perenaine Hiie Lilienthal, kelle maadest möödub üks võimalik trassiversioon.

 

Konsultant: trassieelistus on põhjalikult läbi mõeldud

Pärnumaal on Rail Balticu trassi kulgemises suures osa kokku lepitud, vaidlusi pole lõigul Läti piirist Pärnu linnani. Planeerijate pakutust teistsugust trassi tahavadki vaid maakonna põhjaosa omavalitsused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänasel kohtumisel püüti teineteise argumente mõista.

"Kõike on võimalik kompenseerida ja lõppkokkuvõttes kinni maksta. Aga see elukeskkond rikutakse või seda muudetakse igaveseks. Kui on variandid, et seda elukeskkonda saab võimalikult vähe puudutada, siis vallas me peame seisma eelkõige vallaelanike huvide eest," kinnitas Tarmo Lehiste.

Maavanem Metsoja tõdes, et majanduslikult on keeruline leida argumente, miks peaks minema ringi kui saab otse ja see on ka odavam. "Samas on alati sellises planeerimisprotsessis ka emotsionaalset tausta," lisas Metsoja.

Rail Balticu projekti eestvedajad sooviksid, et trass kulgeks kõige otsemat teed läbi küla. Rail Balticu projekti tehniline konsultant Mikk Reier rääkis, et tänasel kohtumisel käidi vallainimestega koos väljas ning selgitati trassivariante. Projekti eestvedajad aga said teada kohalike seisukohad lahendustele.

Planeerijate kinnitusel on nad oma trassieelistuse põhjalikult läbi mõelnud.

"Ma pakun konsultandina sellist varianti, mis meie arvamuse ja arvutuste põhjal oleks projekti eesmägi poolest ja riigi poolest parim variant. Me ei kaalu ju ainult rahalist varianti," ütles Reier.

Ta lisas, et kui otsustatakse valdade soovitud variandi kasuks, on arvesse võetud üksnes emotsionaalseid väärtusi.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: