Pärnumaa Rail Balticu trassilõik sai paika ({{commentsTotal}})

{{1408024664000 | amCalendar}}

Põhja-Pärnumaal kinnitati Rail Balticu trassina omavalitsuste pakutud variant, mis on planeerijate pakutud trassist ligi kaks kilomeetrit pikem ja seega ka kallim. 

Pärnu maavanem Andres Metsoja teatas eile Rail Balticu juhtkomitee koosolekul, et Pärnumaal on nüüd kogu Rail Balticu trassi osas kokku lepitud, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

Läti piirist kuni Pärnuni oli Rail Balticu trass paigas juba varem. Vaidlus aga jätkus Põhja-Pärnumaa osas Are, Tootsi ja Vändra valla territooriumil kulgeva trassiosa üle.

"See kuudepikkune töö on nüüd jõudnud sinnamaale, et Pärnumaal on Rail Balticu trassikoridor tervikuna kokku lepitud. See ei ole ainuüksi konsultandi nägemus ega omavalitsuste või maavanema nägemus, vaid siin on olnud väga palju vaidlusi, erinevaid ettepanekuid, mis on konstruktiivselt läbi räägitud. Osad neist on võetud arvesse, osad mitte," rääkis maavanem.

Meenutada tuleb sedagi, et Vändra valla esmane ettepanek oli, et Rail Baltic kulgeks mööda vana raudteekoridori, seda aga valikute hulka ei võetudki. Nii jäigi valida kahe variandi vahel.

Valituks osutus trassivariant 5D, mis on ligi kaks kilomeetrit pikem kui 5C. Metsoja sõnul on omavalitsused väga selgelt väljendanud, et esimene variant sobib rohkem, lõikab vähem põllumajanduslikke maid ega sega nii palju ka ulukite populatsiooni.

Omavalitsused rõhutasid oma kirjas maavalitsusele sedagi, et nende eelistatud trass tuleb selle võrra odavam, kui põllumeestele ja kinnituomanikele tuleb maksta vähem kompensatsiooni.

Maavanema silmis on need sellised argumendid, mida numbritena paberile panna on keerukas.

"5D on küll maksumaksja jaoks pisut kallim, kuid seda summat, palju ta kallim on, on väga raske öelda. Kulusid, mis võiks tekkida nende kolme omavalitsuse territooriumil, ei õnnestu meil detailideks võtta enne, kui see raudtee on tööle hakanud," selgitas Metsoja.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: